Jätan lindude süüa
Torma
LÕPE, LÕPE, PÕLLUKENE, helelee, helelee!
Kui sa ei lõpe, siia jätan, helelee, helelee,
siia jätan sirgu süüa, helelee, helelee,
sirgu süüa, kärba käia, helelee, helelee,
siia kure kuigutada, helelee, helelee,
lõokese lõpetada, helelee, helelee,
siia pääso pääle tulla, helelee, helelee,
tedrele teha pesada, helelee, helelee.
Siia kurge jätnud kuue, helelee, helelee,
siia tetre jätnud teki, helelee, helelee,
pääsoke peolinuksi, helelee, helelee,
harakas aluspalaka, helelee, helelee,
vares oma halli vati, helelee, helelee.
Mis mina lõiksin, see mina keitsin, helelee, helelee,
see mina kokku kogusin, helelee, helelee.
Naber sai naesel, teine teisel, helelee, helelee,
kuhel sai kokku kuuel neiul, helelee, helelee,
vihk sai viiel laisal poisil, helelee, helelee.
Viisi kirjutas üles K. Ruut (EÜS V 1446 (27) < Torma khk); teksti E. J. Õunapuu (H II 50, 490 (16) < Torma khk, 1895).