Laulud loomadest ja lindudest

Loomad kõnelevad

Torma

Loomade tapmine pulmadeks

TAHTSIN IKKA NAISTA VÕTTA,
pikka pulmada pidada.
Läksin siga tappema.
Siga mul mõistis, vasta kostis:
„Ma toon põhutäie põrssid,
kevade kümme kesikut.“
Ei saand siga tappeda.

Läksin härga tappema.
Härg mul mõistis, vasta kostis:
„Suvel künnan pikad põllud,
talvel toon sülla puid korraga.“
Ei saand härga tappeda.

Läksin lammast tappema.
Lammas mul mõistis, vasta kostis:
„Suvel toon mina suure villa,
talvel paari tallekesi.“
Ei saand lammast tappeda,
ei saand pulmada pidada.

Viis: Arved Saat (33 a) (ERA II 10, 304 < Tartu linn – A. Saat, 1929), teksti kirjutas üles H. Mann (H III 9, 147 (4) < Torma khk, Torma v, Tõikvere, 1889).

Loomad kõnelevad

M-Magdaleena

VANA MIIS OLI VAARIKENE,
abe alli lõuakene,
läks tema ärga tappemaie.
Ärg aga vasta vaidlemaie:
„Suvel sul künnan suured söödud,
talvel toon härgvasika!“

Vana miis oli vaarikene,
abe alli lõuakene,
läks tema lehma tappemaie.
Lehm aga vasta vaidlemaie:
„Suvel sul annan suure piima,
talvel tuun lehmvasika.“

Vana miis oli vaarikene,
abe alli lõuakene,
läks tema lammast tappemaie.
Lammas vasta vaidlemaie:
„Suvel sul annan suure villa,
talvel tuun sul paari poegi.“

Vana miis oli vaarikene,
abe alli lõuakene.

Viisi kirjutas üles C. V. Ärtis (EÜS IV 873 (2023) < M-Madgaleena khk, Kudina v, Kaiavere k), teksti G. Tenter (H II 28, 391 (60) < M-Magdaleena khk,1888).

Kass kaevus

Laiuse

PERETÜTAR LIIGA LAISKA,
ei tema viitsind vetta tuua,
aas tema kassi vetta tooma.

Kass läks kaevust vetta tooma,
jalg oli libe lipsatama,
kassi kukkus kaevu sisse.
Siis aas külast abi otsma:
köis külasta, mees peresta;
kümme köit tõi kangurilta,
niker-poiss tõi niinest köijed,
Tõnnu Jaan tõi tõrvaköijed.

Tuhat meest siis tõstsid turjast,
sada meest tal tõstsid sabast,
kümme kellu kergitasid.

Küla siis nuttis kaevukesta,
tütar nuttis kassikesta:
„Oh seda minu kiissukesta,
õbekarva kassikesta!
Ise tema limpsis liuakese,
ise pesi paakese.“

Viis: Mart Pill (75 a) (EÜS VIII 1151 (7 b ) < Laiuse khk – W. Rosenstrauch ja K. Viljak, 1911), teksti kirjutas üles M. Kolluk (EKS 8° 2, 682/3 (28) < Laiuse khk, Ellakvere k, 1879).

Seatapmine. Kass kaevus

Laiuse

NE´P ON SEAD MIS MINULE,
orikad onupojale –
söödan sullgu, joodan jullgu!
Läksin siga tappemaie,
kutsun orjad otsa lööma,
päivilised pähe peksma.
Ori ei tulnud otsa lööma,
päiviline pähe peksma.

Tuli see väimees väärasilma,
lõi selle seale silma peale.
Siga kõtuli mahaje,
mina põlvili peale:
„Hüppa Anne, karga Kaie!
Too see nosmik nurgalta,
too see länik lävelta,
et saaks verda veedikene,
et saaks rasva raasikene,
et saaks käkid nii käredad,
verivommid nii voolajad!“

Hüppas Anne, kargas Kaie,
tõi ta nosmiku nurgalta,
tõi ta läniku lävelta,
siis sai verda veedikene,
siis sai rasva raasikene,
said need käkid käredad,
verivommid voolajad.

Panin siis käkid kelderie.
Tuli see kassi kiilusilma,
sõi need käkid käredad,
verivommid voolajad.

Tuli sel kassil jänu peale,
kass läks küla kaevulagi,
kukkus küla kaevusse.
Külal kahju kaevustagi,
minul kahju kassistagi.
Hakkasin aru pidama,
kuda seda kassi välja kista.
Tõin siis külast kümme köita,
Kubja talust kuusi köita.
Katki läksid kanepist köied,
niinest köied nikestasid.
Sai siis kassi välja kistud.

Viis: Mart Pill (75 a) (EÜS VIII 1151 (7 d ) < Laiuse khk (Leedi) – W. Rosenstrauch ja K. Viljak, 1911), teksti kirjutas üles J. Remmelgas (H I 2, 424 (7) < Laiuse khk, 1888).

Põdratapja

Laiuse/Palamuse

MA TEGIN METSA MESKIKAERAD,
tänavile tangukaerad,
ma tegin laande laiad kaerad,
mäe peale märjad kaerad,
kingu otsa kirjud kaerad.

Siis tuli pugi metsast välja,
sõi mul metsast meskikaerad,
tänavilta tangukaerad,
sõi mul laanest laiad kaerad,
mäe pealta märjad kaerad,
kingu otsast kirjud kaerad.

Siis ma püüdsin pugi kinni.
Pea see sai püüdejalle,
saba see sai saajatelle,
keskpaik küpseks keetjatelle,
nahk sai Narva nahkurille,
jalad jaama jamburule,
sarved said mul enesele.

Ma vein sarved sepa kätte,
sepp tegi sarvest sadula,
sarve otsast hobuse.

Viis: Mart Pill (75 a) (EÜS VIII 1150 (6) < Laiuse khk, L-Tähkvere (end Leedi) v – K. Viljak ja V. Rosenstrauch, 1911), teksti kirjutas üles H. Prost (E 45850 < Palamuse, 1890).

Põdratapja. Imed

Laiuse

ÕITU MA ORAST KÜLVASIN,
mäe otsa mängukaerad,
kingu otsa kirjud kaerad.
Pukk sõi õitust orase,
mäe otsast mängukaerad,
kingu otsast kirjud kaerad.

Võtsin pukki sarvist kinni,
lõin ma puki vastu maada.
Nahk sai Narva nahkrule,
liha sai linna lipardile,
pää sai Pärnu poistele,
jalad jahikoertele,
sarved jäid mo omale.

Läksin sepa palvele:
„Tee mul sarvest sadulakene,
sarve otsast hobune.“
Sepp tegi sarvest sadula,
sarve otsast hobuse.
Siis ma sõitsin, vennikene,
siis ma sõitsin mitu mõisa,
siis ma käisin mitu küla.

Oh seda imet, mis ma nägin,
oh seda imet, mis ma kuulsin –
ei näinud seda imeta,
mis nägin ma Näo külassa:
koerad kündsid kükakille,
härjad auksid istekille,
lammas läks laudile munele,
kana tegi kaksi tallekesta,
hobu tõi härgik vasika,
lehm tõi laugu täkukese.

Neli naest seal tappelesid:
Leenul leemekulp oli käes,
Annel ahjuluud oli seljas,
Kadril karbi kereke,
Maril matti põhjake.

Viis: Mart Pill (75 a) (EÜS VIII 1159 (7 c ) < Laiuse khk (< Leedilt) – W. Rosenstrauch, K. Viljak, 1911), teksti kirjutas üles M. Napp (H III 16, 435/36 (10) < Poolamaa < Laiuse khk, 1890).

Põdratapja. Imelik maja

Tartu linn

MUL OLI ÜKSI AINUS VENDA,
see oli isi ilma-tarka:
nisud tegi niinemetsa alla,
tanguodrad tänavasse,
õlleodrad õue alla.

Siis tulli pukki Poolamaalta,
veeris siia Venemaalta.
Nisud sõi ta niinemetsa alta,
tanguodrad tänavasta,
õlleodrad õue alta.

Vihaseks sai ilma-tarka,
tahtis puki nahka parki.
Laskis puki sarvist maha –
veri tal purtsas Venemaale,
sarved sõitsid Saksamaale.

Mul oli üksi ainus venda,
see oli isi ilma-tarka:
ta tegi tare tuule pääle,
maja marja varre pääle,
sauna saare oksa pääle.
Sisse käisid siidilaevad,
kaudu käisid kauba laevad,
räästa alla räimelaevad,
tua pääle tuulelaevad.

Viisi ja teksti on üles kirjutanud P. Kurg (EÜS VII 70 (32) ja EÜS VII 110/1 (32) < Tartu linn, 1909-1910).

Loomad tööl. Imed

Laiuse/Kursi

VÕI IMETA, VÕI IMETA,
mis nägin mina imeta!
Kaksi naista tappelesid:
Annel oli harki, Kaiel kooku,
Maiel margapuu õlalla,
Leenul leemekulbikene.
Kaelkoogud kannid vetta,
kerilauad keedid leenta,
siga sõtkus taigenada,
naine tuhnis tuhnermaada,
kubjas haukus hange otsas.
Siga sõitis, sõlg oli rinnas,
lehm oli laudas, laps oli süles,
lammas läks laudile munele.

Viis: Jüri Sein (30 a) (EÜS VIII 1155/6 (27 ) < Laiuse khk, Vaimastvere v – K. Viljak ja V. Rosenstrauch, 1911), teksti kirjutas üles G. Soo (H II 50, 137/8 (11) < Kursi, Laiuse khk, 1880).

Loomad tööl. Imed

Laiuse

SÕITSIN, SÕITSIN, VENNIKENE,
sõitsin tüki Türgimaada,
natukese Narva maada,
poole ilma Pohlamaada –
ei näind seda imeta,
mis nägin Nässuveressa,
mis oli Ubakalussa!

Koerad kündsid, härjad hauksid,
ärjad hauksid istakille,
koerad kündsid kükakilla;
obu tõi härik-vasika,
lehm tõi lehte laugu täku,
kana tõi kaksi tallekeisi,
lammas läks laudile munele.

Ütlen uuest ümber jälle:
sõitsin, sõitsin, vennikene,
sõitsin tüki Türgimaada,
natukese Narva maada,
poole ilma Pohlamaada
ei näind seda imeta,
mis nägin Nässuveressa,
mis oli Ubakalussa!

Tüdrukud tegid regesid,
naesed raiusid rattapuida,
isahärjad ikkepuida,
vanad targad tarvispuida,
vanad naised vankeriida,
neiud koppisid kodarapuida,

Mehed aga kõndsid kõrtsuteeda,
piibud põigiti suussa,
viinapeekerid peossa,
õllekannud kaindelissa;
hõiksid kõrtsi õlle peal’.
laulsid kõrtsi laua peal.

Viisi kirjutas üles M. Korts (EÜS IV 182 (208) < Laiuse khk, Laiuse v, 1891), tekst: Salme Vijand (H II 50, 136/7 (10) < Kursi, Laiuse – G. Soo, 1880), täiendatud (EKS 8° 2, 681/2 (26) < Laiuse khk, Ellakvere k, Kolluka t – M. Kolluk, 1879).

Loomad. Imed

Kodavere

OI IMETA, OI IMETA,
mis nägin Nõu külassa!
Koerad kündsid, härjad hauksid,
lammas läks laudile munele,
kana tõi kaksi tallekesta,
hobu tõi härga-vasika,
lehm tõi lauku täkukese.

Oi imeta, või imeta,
mis nägin mina imeta:
taevas tantsis, maa mürises,
pilved pillisi puhusid,
vikerkaar lõi viiulit,
tähed lõivad täringida,
kuu lõi kulda rõngaida.

Viis: Sohvi Tamming (79 a) (EÜS II 298 (121) < Kodavere khk, Pala v, Nõva k, Niidika t – A. Liiv ja J. Raja, 1905); teksti kirjutas üles G. Sirel (H II 50, 513 (11) < Torma khk, Avinurme v, 1894).

Kits kile karja

Kursi

KITS KIDU KARJA,
üle mere metsa,
too mulle heina,
mina heina lehmale,
lehm mulle piima,
mina piima põrsale,
põrsas mulle külge,
mina külge ämmale,
ämm mulle kakku,
mina kakku reole,
reo mulle kulda,
mina kulda tammele,
tamm mulle lehte,
mina lehte lambale,
lammas mulle villa,
mina villad veerikule,
sulasel sain suured sukad,
enesele eina mütsi,
karjalapsele kapukida,
perepojale pikad püksid

Laulnud Madli Saeble (82 a) (EÜS VIII 290 (20) ja EÜS VIII, 235/6 (23) < Kursi khk, Puurmanni v – J. ja M. Kärt, 1911).

Kits karja

Kursi/Laiuse

KITS KILE KARJA,
üle mere metsa,
võta vikat selga,
niida mulle heina;
mina heina lehmale,
lehm mulle pippi,
mina pippi põssale,
põssa mulle põtka,
mina põtka ämmale,
ämm mulle kakku,
mina kakku utele,
utt mulle villa,
mina villa kalevile,
kalev mulle kuube.

Viis: Madli Saeble (82 a) (EÜS VIII 290 (20) < Kursi khk, Puurmanni v – J. ja M. Kärt, 1911), tekst: Ann Reinkubjas (64 a) (EÜS V 1118 (136) < Laiuse khk, Laiuse v – J. Välbe H. Sulg, 1908).

Kits kile karja

Laiuse

KIRI KITS METSA,
võta poeg perra,
too mulle einu,
mina eina lehmale,
lehm mulle piima,
mina piima põrsale,
põrsas mulle külge,
mina külle ämmale,
ämm mulle kakku,
mina kaku kalele,
kale mulle rauda,
mina raua reole,
reo mulle kulda,
mina kulla tammele,
tamm mulle lehte,
mina lehe lammale,
lammas mulle villa,
mina villa veerikulle.
Veerik maa veripunane,
sõõrik mu sõbra sinine,
maani maksa karvaline.

Viis: Madli Saeble (82 a) (EÜS VIII 290 (20) < Kursi khk, Puurmanni v – J. ja M. Kärt, 1911), teksti kirjutas üles Asper (H, Asper 73 (21) < Laiuse khk, Laiuse v, Sootaga k, 1887).

Kits kile karja

Kursi/Ta-Maarja

Lambaniitja laul

KILE KITS KARJA,
üle mere metsa,
too mulle heina,
mina heina lehmale,
lehm mulle piima,
mina piima põrsale,
põrsas mulle pekki,
mina pekki ämmale,
ämm mulle kakku,
mina kakku kalevile,
kalev mulle rauda,
mina rauda rebule,
rebu mulle kulda,
mina kulda tammele,
tamm mulle lehte,
mina lehte lambale,
lammas mulle villa,
mina villa villakule:
sulasele said suured sukad,
perepojale pikad püksid,
karjalapsele kapukad,
kubjale kuusi kübara.

Viis: Madli Saeble (82 a) (EÜS VIII 290 (20) < Kursi khk, Puurmanni v – J. ja M. Kärt, 1911), teksti kirjutas üles M. Uus (H III 15, 628/9 (8) < Tartu-Maarja khk > u. 80 a. naine (1876).

Hiire pulmad

Äksi

UIJU RUIJU, ROTIL PULMAD,
hiire tütar läks mehele,
nirgi noorema pojale.
Unt läks uue vankriga,
karu kuldse kaarikuga,
vares vaskse saabastega,
tihane tinareega.
Vares oli vaski valjastega,
kull oli kullast kuljustega,
klõnks oli musta kuuega.

Seal olid uhked pulmalised:
hunt oli pulma oldermanni,
jänes vilges peiupoissi,
rebane roa tegija.

Sööt oli neile söömalauast,
põllupeenar istepingist.

Kui sääl pulmad peeti,
siis sääl nal´la eideti,
haraka habe aeti,
varesse vammus võeti.

(Lapsehoidja suust üles kirjutadud)

Viisi ja teksti kirjutas üles A. Mauer (H II 28, 113 (1) < Äksi khk, Elistvere v < lapsehoidjalt, 1888), täiendatud (H III 9, 208 (5) < Laiuse khk, Laius-Tähkvere v – G. Ivask, 1888), (E 52063 (3) < Palamuse khk, Kaarepere – H. Maasen) ja (H III 9, 152 (11) < Torma khk, Torma v, Tõikvere v – H. Mann, 1889).

Hiire pulm

Äksi/Palamuse

HOILU ROILU, ROTIL PULMAD,
hiire tütar läks mehele
nirgi noorema pojale.
Küll olid uhked pulmalised:
hunt oli uue viiuliga,
karu kahe kanneliga,
vares vaskisaabastega,
tihane tinase reega,
kukk läks kuldse kaarikuga,
kana klaari põllega.

Viisi kirjutas üles A. Mauer (H II 28, 113 (1) < Äksi khk, Elistvere v < lapsehoidjalt, 1888), tekst: Ann Väät (89 a) (E 47125/6 (18) < Palamuse khk, Kuremaa, Vinni – H. Karro (< Pedasi), 1909).

Hiire pulm

Torma

Nirgu pulmad

HIIR AGA HILKUS HEINAMAALE,
saba nõtkus naarismaale:
tütar viiakse mehele,
nirgu noorema pojale,
kärpa tütarde kälile!

Küll siis pulmi peeti,
andeid kokku toodi –
mutt tõi põlle, musta põlle,
kirp tõi põlle, kirju põlle,
täi tõi põlle tärgeldatud,
liblik tõi lipu-rättiku.

Teksti kirjutas üles J. Soodla oma vanaemalt (E 26681 < Torma, 1896).

Kassilaul

Ta-Maarja

Kuda kass laulab

NURR NARR NUKA PÄÄLE,
kassi ase ahju pääle;
nursi, narsi,
nõgese varsi,
sanna parsi,
arva sõkla,
tihti sarja.

MIKI KIKI MEILE TULL´,
kirr-kärr kärnätse obesega,
sirr-sarr saaritse sadulaga,
pirr-parr peni pääle läits,
kirr-kärr kintsust kinni võtt´ –
pirr-parr penile visati.

Üles kirjutatud Mari Meoselt (H II 56, 548 (2 ja 3) < Ta-Maarja khk, Ilmatsalu v – K. E. Sööt, 1885 kirja pandud, 1895 saadetud),

Kuku, kägu!

Palamuse

KUKU IKKA, KÄUKE,
kuku kullasta suvesta,
helgi hellet heinaaega,
kibeveta kiiniaega!

Kägu ei kuku kivile,
lind ei laula laastusmaale,
kägu jät’s kirja kivi pääle,
armi aiateibäesse,
märgi jät´s ta mättäessä.

Talunaine tarka naine,
külanaine kiidus naine,
võttis kirja kivi päälta,
võttis armi aia päälta,
võttis märgi mätäaesta –
ai ta kirja kindeesse,
ai ta armi ammesse,
märgi aas ta mäntelesse.

Viis: Kaarel Siim (EÜS V 1180 (19) <M-Magdaleena khk, Vara v, Äti mõis – J. Välbe, 1908), teksti kirjutas üles H. Maasen (E 52034 < Palamuse khk, Kaarepere).

Loomad (linnud) tööl

M-Magdaleena

OH SA KULLI, KURJA LINDU,
pani tööle tõised linnud!
Pani kured kündemaie,
varesed vagu ajama,
mustad linnud muule tööle.
Lõokene lõikas rukkit,
unt oli usin ette andma,
karu kange kätte kandma,
kull oli kuhjade tegija,
pääsukene pea panija.

Viisi kirjutas üles C. V. Ärtis (EÜS IV 873 (2023) < M-Madgaleena khk, Kudina v, Kaiavere k), teksti A. Mauer (H II 28, 57 (10) < M-Magdaleena khk, Elistvere v, Igavere k, 1888).

Loomad (linnud) tööl

Äksi

OH SA KULLI, KURJA LINDU!
Pani tööle teised linnud:
pani kured kündemaie,
arakad need äestamaie,
varesed vagu vedama,
lõukesed lõikamaie,
värvud vihku väänamaie,
pääsud päida noppimaie,
kontjalad kodu vedama,
pardid parsile panema,
käud kätte andemaie.

Peenid linnud peksid rehte,
tuvikene tuulas vilja,
koovitaja pani kotti,
vesilind viis veskiella,
jänes tõi kotid koduje.
Rebastele tehti leevad,
kanadele tehti kakud.
isi jäin ma ikke ilma.

Viisi kirjutas üles C. V. Ärtis (EÜS IV 873 (2023) < M-Madgaleena khk, Kudina v, Kaiavere k), teksti H. Maasen (H III 8, 763/4 (15) < Äksi khk, 1890).

Lindude õlu

Laiuse

TIBUKENE, NIBUKENE,
lähme rikka rehe alla.
Vaat luuli, vaat vaat luuli,
lähme rikka rehe alla.

Sibitseme, sabitseme
siblime ja sablime.
Vaat luuli, vaat vaat luuli,
siblime ja sablime.

Tera sulle, teine mulle,
kolmas kotti kandijalle.
Vaat luuli, vaat vaat luuli,
kolmas kotti kandijalle.

Veeretame veski alla,
seal siis teeme õluta.
Vaat luuli, vaat vaat luuli,
seal siis teeme õluta.

Emakitse kõrva täie,
isasikku sarve täie.
Vaat luuli, vaat vaat luuli,
isasikku sarve täie.

Vana viisk oli virde küna,
munakoor oli keedukatel.
Vaat luuli, vaat vaat luuli,
munakoor oli keedukatel.

Teeme talgud taeva alla,
kelle kutsun talgule?
Vaat luuli, vaat vaat luuli,
kelle kutsun talgule?

Kutsun kure võerasta,
kurenaise naaberista.
Vaat luuli, vaat vaat luuli,
kurenaise naaberista.

Kurg oli kuri kuulamaie,
kure naine naeremaie.
Vaat luuli, vaat vaat luuli,
kure naine naeremaie.

Teksti kirjutas üles J.Remmelg (H I 2, 426 (16) < Laiuse khk, 1888).

Kull kutsumata. Loomad (linnud) tööl

Äksi

KUKEKENE, KANAKENE,
lähme võidu siblima
rikka mehe reie alla,
vaese mehe kõlgastikku.
Kukk sai üksi odratera,
kana sai kaksi kaeratera,
kukk tegi odrasta õluta,
kana tegi kaerast kaksi kakku.

Võttis siis kutsu võeraida.
Ära sa kutsu kullikesta:
kull´ on kuri kiskelema,
varesse nina nohiseb,
haraka habe väriseb.
Pane sa tööle teised linnud:
pane sa kured kündemaie,
harakad äästamaie,
varessed vagu ajama.

Peenid linnud peksid rehe,
tuvikene tuulas vilja,
koovitaja kotti pani,
vesilind küll veskil’ viis,
jänes koti kodu tõi.
Rebasele leevad sai,
kanadele kakud tegi,
isi ikke ilma jäi.

Teksti kirjutas üles P. Sepp (H II 50, 748/9 (22) < Äksi khk, Visusi v, 1894).

Kurg kündmas

Laiuse

LÄKSIN METSA KÕNDIMAIE
pühapäeva hommikulla,
argipäeva aegudella.
Leidsin kure kündemasta,
haraka äestamasta,
tedre tööda tegemasta.
Lõin ma kure kõrva peale,
haraka habeme peale,
tedre teise tiiva peale.
Kurg läks maha kopsates,
harak maha apsates,
teder maha tepsates.

Tekst: Liisu Klaas (60 a) (H, Ostrov 212 (35) < Laiuse khk, Tähkvere v, Tuimõisa k – G. Johannson, 1887).

Kurg kündmas. Kuld. Sõnakera

Torma

LÄKSIN METSA KÕNDIMAIE
hommikulla uitamaie,
varakulla vaatamaie.
Mis ma metsast eesta leidsin?
Leidsin kure kündemasta,
haraka leidsin äestamasta,
tedre teri viskamasta.
Lõin ma kure küira pihta,
arakale hänna pihta,
tedre teise tiiva pihta.

Kure küirast jooksis kulda,
haraka hännasta hõbedat,
tedre tiivad tiksid verrda.

Kerisin kulla kerasse,
viskasin kera meresse,
vesi viis viiel vennal teada,
õeruteles õele tiada.

Teksti kirjutas üles E. Soodla (E 31131 (12) < Torma khk, Kõnnu < L. S., 1897).

Retsitatiivid

Kursi

PIIRI-PÄÄRI PÄÄSUKE,
kus su kulda pesake?
Metsas kuiva kuuse otsas.
Kus see kulla kuiva kuuske?
Vanamees ta maha raiun’d.
Kus see kulla vanameesta?
Kivi taha kükitanud.
Kus see kulla kivikene?
Vesi ära veeretanud.
Kus see kulla veekene?
Halli härga ära joonud.
Kus see kulla halli härga?
Sõnnikulle tapetud.
Kus see kulla sõnnikuke?
Kana ta laiali siblinud.
Kus see kulla kanake?
Pilliroogu lennanud.
Kus see kulla pilliroogu?
Vikat ta maha virutan’d.
Kus see kulla vikatike?
Luisk ta ära luisanud.
Kus see kulla luisuke?
Kivi peale katki läinud.
Kus see kulla kivike?
Vesi ära veeretanud.

Eva Liivoja (u. 70 a) (E 78657 (2) < Kursi khk, V-Põltsamaa v, Utsali k – F. Sikk (Pärnu poegl. gümn. III h kl. õpil.), 1932).

 Kursi

Linnu laulu kõne.

PIIRI-PÄÄRI PÄÄSUKE,
liiri-lõõri lõukene,
helgi ella linnukene!
Kus su kulla pesakene?
Metsas kuiva kuuse otsas.
Kus see kulda kuiva kuuske?
Vana meesi raius maha.
Kus jäi kulda vana meesi?
Vana meesi suri ära.
Kos see kulda maha maeti?
Pika põllu peenra alla.
Kos see kulda põllu peenar?
Küitud härjad kündsid üles,
laugud härjad lautsid üles.
Kos jäid kulda küitud härjad,
kos jäid kulda laugud härjad?
Karu murdis küidud härjad,
karu sõi need laugud härjad.
Kos jäi kulda karukene?
Karu läks pikka pillirogu.
Kos jäi pikka pillirooke?
Vikat niitis pilliroogu.
Kos jäi kulda vikatike?
Luisk teda ära luisas.
Kos jäi kulda luisukene?
Luisk jäi saana sõnnikule.
Kos jäi kulla sõnnikuke?
Valge kana siblis ära.
Kos jäi kulla kanakene?
Kull see murdis kana ära.
Kos jäi kulda kullikene?
Kulda kull läks ära linna.
Kos jäi kulda linnakene?
Tuli ta ära põletas.
Kudas linna kustutati?
Vesi teda kustutas.
Kos jäi kulda veekene?
Vesi läks alla meresse.

Teksti kirjutas üles J. Sturm (H III 21, 312/3 (1) < Kursi khk, 1895).

M-Magdaleena

LÕÕRI-LÕÕRI LÕUKE,
piiri-piiri peasuke,
kos su kulla pesäke?
Taga tare tamme õtsan.
Kos sii tamm siält jäe?
Vanamiis rais tamme maha.
Kos sii vanamiis siält jäe?
Vanamiis läks aounniku alla.
Kos sii aounnik siält jäe?
Tuli põletas ärä.
Kos sii tuli siält jäe?
Vesi kustutas tule ärä.
Kos sii vesi siält jäe?
Must härg jõi vede ärä.
Kos sii härg siält jäe?
Karu sei härjä ärä.
Kos sii karu siält jäe?
Karu läks ärä Roatsimuale.
Kuda sinna järele suab?
Ise issun iire selgä,
piä panen parmu selgä,
leeväkoti koera selgä.

Teksti kirjutas üles G. Puus (H II 28, 760/1 (3) < M-Magdaleena khk, Saare v, 1890).

 Ta-Maarja

LIIRI-LÕÕRI LÕUKENE,
piiri-pääri pääsukene,
kos so kulla pesakene?
Tare taga tamme otsan.
Kos sii tamm jäije?
Vanamiis maha raius.
Kos sii vanamiis jäije?
Ära tema kooli.
Kohe tema mateti?
Pika pendra alla.
Kos sii pikk pennar jäije?
Kana üles siblis.
Kos sii kana jäije?
Kull ära sõije.
Kos sii kull jäije?
Pilliroogu lennas.
Kos sii pilliroog jäije?
Vikat maha lõije.
Kos sii vikat jäije?
Kivi katski lõije.
Kos sii kivi jäije?
Merde tema viiris.
Kos sii meri jäije?
Must härg ära jõije.
Kos sii must härg jäije?
Lauta tema läts,
Kos sii laut jäije?
Tuli ära põletas.
Kos sii tuli jäije?
Vihm ära kistutas.
Kos sii vihm jäije?
Maa alla vajus.
Kos sii maa jäije?
Ader üles kündis.
Kos sii ader jäije?
Sepale teda viidi.
Kudas sinna perra saada?
Tilduga, tõlduga,
tulitsede tungerdega,
vasksete vangerdega,
raudsete ratastega.

Teksti kirjutas üles M. Raag (H III 9, 576/8 (3) < Ta-Maarja khk, Raadi v, 1889).

 Äksi

LÕÕRI-LÕÕRI, LÕOKE,
peeri-pääri pääsuke,
kus su kulla pesakene?
Tare taga tamme otsas.
Kus sie tamm jäi siis?
Vanamees raidus maha.
Kus sie vanamees jäi siis?
Vanamees suri ära.
Kohe tema mateti?
Pika põllu peendra alla.
Kus sie peenar jäi siis?
Kana siblis ülesse.
Kus sie kana jäi siis?
Kull viis ära.
Kus sie kull jäi siis?
Kull läks pilliroogu.
Kus sie pilliroog jäi siis?
Vikat niitis maha.
Kus sie vikat jäi siis?
Vikat läks kivisse.
Kus sie kivi jäi siis?
Kivi veeres merde.
Kus sie meri jäi siis?
Mustik rüüpas ära.
Kus sie Mustik jäi siis?
Mustik läks siis lauta.
Kus sie laut jai siis?
Tuli põletas ära.
Kus sie tuli jäi siis?
Tuli läks siis maa sisse.
Kudas ta senna perra sai?
Tuliste tungaldega,
valiste vangaldega.

Teksti kirjutas üles P. Sepp (H II 50, 768/9 (55) < Äksi khk, Visusi v, 1894).

 Tartu linn

TSIIRI- TSIIRI, TSIRGUKE,
lõõri- lõõri, lõoke,
kus su kulla pesake?
Minu pesa pedajan,
kuiva kuuse ossa pääl.
Kos see kuus jäie?
Vanamiis maha ragusi.
Kos vanamiis jäie?
Vanamiis ära suresi.
Kos teda mateti?
Pika põllu peenra alla.
Mis sinna pääle kasvi?
Penipütsik ja piibeleht.
Kos penipütsik ja piibeleht jäie?
Vikat maha niitis.
Kos see vikat jäie?
Vikat läks kivvi.
Kos see kivi jäie?
Kivi läks merre.
Kos see meri jäie?
Must härg jõi ära.
Kos see must härg jäie?
Must härg läks lauta.
Kos see laut jäie?
Laut põles maha.
Kos see tuhk jäie?
Kukk ja kanad rehitsesid ära.
Kus kukk ja kanad jäiva?
Kukk ja kanad läksid taeva.
Kuidas sinna järgi saab?
Pikku pirdega,
lakku lattega,
tulitsite tungerdega,
vasitsite vangerdega.

Tekst: A. Jesse (E 66329/30 (36) < Tartu linn – J. Aab, 1930).

Ta-Maarja

Pääsukese laul käip nõnda

Ostin härja, antsin härja,
tõin kodu, antsin süvva,
pages ärä, läksin perrä,
sain kätte, käänsin kaala,
kääks!

Pääsukese laul

Tahtsin pojal särki tehä,
kahest nahast kasukad,
pandsin ahju otsa pääle,
kukus tulle tsärrr!

Üles kirjutanud Lõhmusmägi (H II 29, 398 (89 ja 90) < Ta-Maarja khk, Kavastu v, 1890).

Laiuse

Pääsukese laul

Siidikera, niidikera,
siidikera, niidikera,
saba lõhki: sirt-sirt-sirr!

Üles kirjutatud Peeter Käärilt (s.1859) (ERA II 182, 469 (386) < Laiuse, Laius-Tähkvere v, Sadala k – F. Eichenbaum, 1937/8).

Pääsuke

Midli-madli, kudli-kadli,
kudusin kangast,
tegin poisile püksid.
Poiss läks metsa kannu otsa:
tõmbas lõhki: tsirts-tsirr!

(See on isalt)

Pääsukese laul

Liid- liid- liid-liid, linnas käisin,
mati odrajahu sain.
Pudru keetsin, pulmas käisin:
vana kasuk oli sel’jas,
saba lõhki: tsirr!

(See on ema laul)

Üles kirjutatud Anna Räppilt (72 a) (ERA II 299, 395 (127), 391 (115) ja 39 (16) < Laiuse khk, Laius-Tähkvere v, Reastvere k – P. Tammepuu , 1937/41).

Kursi

Pääsukese laul

Pesin küll püksid, pesin küll püksid,
panin aia peale kuiuma,
varas tuli, viis ära,
aasin taga, sain kätte,
tõmmasin lõhki sorr!

Üles kirjutanud M. Tiidur (H III 8, 11 (3) < Kursi khk, Härjanurme v, 1888).

Torma

Pääsukese laul

Võtin sulase, võtin sulase,
läks ära, läks ära,
läksin järele, läksin järele,
sain kätte, sain kätte,
tõmmasin saba lõhki sirrrrr!

Üles kirjutanud H. Mann H II 27, 837 (9 ja 10) < Torma khk, Tarakvere v, 1890).

Peoleo

Laiuse

Peo-leo, kas Tiit on teol?
Teol, teol!
Mia tal kaasas?
Päts piima, lass leiba,
kausiga kilet ka,
piim läks ümber – vurr!

Üles kirjutanud V. Ziegel (13 a, Kõola algk. õpil.) (E 77417 (10) < Laiuse khk, Vaimastvere v, Rohe k, 1929).