Abielu

Kuni tütred kodus

Torma

Seni

SENIP ON ISA ISANDA,
senip on ema emanda,
pojad pooled sakselased,
senis kui tütterid kodussa.
Senis on hilda istunessa,
poistel pulma põrmandalle,
naeste laulu laua peale.

Ütlen uuest ümber jälle,
varsi vana viisi peale:
emakene, memmekene,
senip on sead siledad
tallede seljad tasased,
lammaste villad lahedad,
senis kui tütterid kodussa,
tanu tahtijad toassa,
rätik-kaelad kamberissa,
põllelised põrmandalla.

Õue siis juosid õllesooned,
kaju ääre kaljasooned,
väravisse viinasooned;
viina sai siis veiste juua,
õlut sai hobuste juua,
kalja kõige karja juua. –

Viidi tüterid kodusta,
lõpsid õuest õllesooned,
väravista viinasooned,
kaju äärest kaljasooned.

Kõik jäid nurgad nuttemaie,
istemed igatsemaie,
asemed alatsemaie,
pingid pilli puhkumaie,
karjalaadad karjumaie.
Nurgad nutsid noorukesta,
pingid nutsid peenikesta,
istemed ilusikesta,
asemed aga armsakesta,
karjalaadad kaunikesta.

Laadas muosid mustad lehmad,
ammusid väiksed vasikad,
oma heada söötijada,
kallist kätte kandijada.

Emakene, memmekene,
ei olnud sul puudu puhtast särgist,
kahju valgest kaelarätist.
Viidi tütterid kodusta,
ju tuli puudu puhtast särgist,
kahju valgest kaelarätist.

Viis Kõnnu mõisa teenijalt (GEG, DH 519, 17 (8) < Torma khk, Kõnnu m – E. v Schultz-Adajevskij < A. Reilian, 1884); teksti kirjutas üles E. J. Õunapuu (H II 50, 476/8 (8) < Torma khk, 1895).

Neiu kodu. Kuu viib sõna

Torma

OH SEDA ENNISTA ELUDA,
kaunist kasupõlvekesta,
kui elasin isa tuassa,
kasvasin kui kaunikene.
Ei mind täidind eidel lüüa,
ega vennal vemmeldada –
taputilk oli taadi teivas,
õel õlekõrrekene,
vennal vihalehekene.

Kuukene, päevakene,
kulla tähe sarjakene!
Sina konnid korgeelta,
sina paistad palju maada –
vii sõna mu vendile,
saada sõna sõsarille,
et on neiul kuri elu,
kanakesel kalki põlve.
Saada seie tinasaani,
heida hobu helmedessa –
vii me neiu Viljandisse,
kanapoeg kanna karjamaale.

Viis Kõnnu mõisa teenijalt (GEG, DH 519, 17 (8) < Torma khk, Kõnnu m – E. v Schultz-Adajevskij < A. Reilian, 1884); tekst: Mai Kross (H II 56, 230 (3) < Torma khk – S. Sommer, 1895), täiendatud (E 48097/8 (2) < Torma khk, Piilsi – M. Sild < Madis Jagu, 1911).

Endine elu

Kodavere

OH MINU ENNISTÄ ELUDA,
kallist kasupõlvekestä –
kohe viitsin, sinna veerin,
kohe tahin, sinna tantsin.
Mängin kui märäobene,
tantsin kui see tallitäkku,
tõiste sälgude seäna.

Laulnud Leenu Ernits (81 a, laulik Raja vanaema) (EÜS II 299 (124) ja EÜS II, 413 (148) < Kodavere khk – A. Liiv ja J. Raja, 1905).

Endine elu. Hiljuke

Kodavere

Tütre laal.

ITKEN ENNISSA ELUDA,
kaunist kasupõlvekestä,
ku õlin isa kodona,
veärin velje põrmantulla.
Isä ütel hiljakussa,
emä enneaegesessä.

Oot-oot, ätte, no-no nenne,
las soab hiljake elämä,
enneaegene asuma –
siis tuleb isä hiljakulle,
emä enneaegeselle.

Viis: Leenu Ernits (81 a, laulik Raja vanaema) (EÜS II 299 (124) < Kodavere khk – A. Liiv ja J. Raja, 1905); teksti kirjutas üles V. Kirik (H III 9, 365 (12) < Kodavere khk, Pala v, Moku k, 1888).

Kodu kaugel

Kursi/Äksi

Millal saan isale

KAUGEL ON MINU OMASED,
kaugel on, kaugel näisse!
Ei jõua kivil visata,
sõmerilla siia sõuda.
Kivi pihkuje pudeneb,
sõmer sõrmi langeessa.
Ei sealt kuule kukke ealta,
ega kana kõerumesta.

Kunas lään mina omale,
kunas veeren vendadelle,
kunas lasen lapsedelle,
kunas sõedan sõsaralle? –
Sügisel ojad sügavad,
kevadil on laene laia,
talvel tie on tuesuline.
Suvel lään mina omadelle,
suvel veeren vendadelle,
suvel sõedan sõsaralle,
suvel lasen lapsedelle –
suvel on tie tasane.

Viis: Mai Paiu (83 a) (EÜS VIII 292 (24) < Kursi khk, Härjanurme v, vstmj, Pööra k – J. ja M.Kärt, 1911), teksti kirjutas üles H. Raid (H II 49, 543/4 (6) < Äksi khk, 1894).

Millal saan omile

Kursi/Äksi

Talve järele igatsemine

MILLAL SAAN MINA OMILE,
millal veeren vendadele? –
Sügisel jõed sügavad,
suvel päevad parmused,
kevadel on laened laiad,
laened laiad, piirid pikad:
hobu upuks ojasse,
märja mätaste vahele!
Tule, talve, lumetooja,
silita teed siledaks!
Siis ma saaksin omele;
veereksin võersile vendile.

Viis: Ellu Sõster (48 a) (EÜS VIII 281 (2) < Kursi khk, Puurmani v, vstmj < Põltsamaa khk, Lustivere v, Tõrve k – J. ja M. Kärt, 1911), tekst: L. Lepik (73 a) (E 71457/8 (3) < Äksi khk, Saadjärve v, Piruse k – Vl. Nõu (Tartu Tehnikagümn. IIa kl. Õpil, 1930).

Hea ja kuri mees

Ta-Maarja

Ühes. Kurjal mehel

„SÕTSIKENE, LINNUKENE,
ühel piimal meid peeti,
ühel võil võõrutedi,
ühel kakkul kasvatedi.
Läbi aija andsin kätta,
läbi teivaste teretin,
ühest tuast tõime tulda,
ühest kaevust kandsim vetta.
Ühel meid mehele viidi,
tõine tõisele talule.
Milles su silmad sinised,
milles pale plakiline?“

„Sõtsikene linnukene –
äi om kuri, ämm om kuri,
oma miis merikuradi.
Lääb ta õhtaalt magama,
paneb piitsa pääitsessa,
kaika kammeri laella.
Hüiab siis kõrra, hüiab kaksi,
ei ta hüia kolmatagi –
võtab piitsa pääitsesta,
kaika kammeri laelta.
Tõuseb hommikul ülesse,
tõuseb üles hüidema:
„Üles, litsi, lüpsa lehmad,
karimärä, saada karja!“

Sõtsikene linnukene,
milles su ihu ilusa,
milles su pale punane?“

„Äi om üvä, ämm om üvä,
oma miis seda parempa,
oma kaasa kalli´impa.
Lääb ta õhtaalt magama,
paneb pill pääitsessa,
kandle kammeri laella.
Paneb pillilla magama,
pääle säeb särgi siilu,
pääle katab kasuka siilu.

Tuleb hommiku ülesse,
hüiab kõrra hüiab kaksi
ei ta hüija kolmat kõrda.
Võtab pilli päätsiista,
kandle kammeri laesta,
hüiab pilliga ülesse:
„Üles, lindu, lüpsa lehmäd,
üles, kassi, saada karja!“
Sellep mu ihu ilusa,
sellep mu pale punane.“

Laulnud Otsa saunanaine (H II 44, 106/8 (16a) ja < H II 44, 108 (16b) < Ta-Maarja khk, Pilka v – H. Raag, 1892).

Petis peiu. Tule mulle. Kolm aita

Ta-Maarja/Äksi

OH SINA PETIS PEIUKENE,
petsid meie neiukese:

„Tule mulle, mul on külla,
tule mulle, mul on palju!

Tule minu külla hoidijaksi,
tule vara vaatajaksi,

tule sängi säädijaksi,
padju pehmeks peksijaksi!

Neli aita mul õuessa,
tule aida hoidijaksi:

üks ju nikutab nisussa,
tõine rudjub rukistessa,

kolmas uusissa odressa,
neljas neiu ehteessa!“

Oh sina petis peiukene,
kavalam veel kaasakene!

Sain mina sinna saanudeksi,
sinna uksile ujunu:

väravasse vaatamaie,
õue pääle õiendama.

Kolm oli aita õuessagi,
üks oli hiirede elada,

tõine kasside karata,
kolmas joosta joosikutel.

Sain mina tuppa tulnudeksi,
sinna uksile ujunud:

küdi istus külla peal,
äia salve ääre peal,

nadu naperdas tuassa,
otsis puida, otsis alga,

otsis puida peala tulla,
alga silmile asuda.

Mõtlesin saava saia paiga,
leidva suure leiva paiga,

Leidsin aga leina paiga,
osasin ohaka paiga.

Ära väsis väitsa käessa,
ohakida otsidessa,

takkijaida torkidessa,
nõgesida noppidessa.

Viisi kirjutas üles P. Kurg (EÜS III 35 (15) < Ta-Maarja khk, 1906), teksti J. Kuusik (H II 33, 546/7 (22) < Äksi khk, Sootaga v, 1889).

Kurjal mehel

Äksi

NEITSIKENE NOOREKENE,
kui saad mehe meelelise,
kaasa kaela-armulise –
tee sa sukad sääri mööda,
tee sa püksid perset mööda,
kaltsud jala kanda mööda!

Neitsikene noorekene,
kui saad mehe meele murdu,
kui saad kaasa kaela katku –
tee sa sukad soolakottid,
tee sa püksid pürjekottid,
kaltsud suured kannekottid!

Neitsikene noorekene,
kui saad mehe meelelise,
kaasa kaela-armulise –
hakkad sa aset tegema,
peksa padjad pehmeesta,
lahuta linad lahedad!

Neitsikene noorekene,
kui saad mehe meele murdu,
kui saad kaasa kaela-katku –
hakad sa aset tegema,
pööra pakud pea alla,
kääna kivid külle alla,
ise pääle ikemaie:
„Oh minu udupalakad,
oh minu tekki trepiline –
võinud sa kirstus mädaneda,
alla kaane hallitada,
kui said hullule magada,
pööraselle pöörta pääla!“

H II 28, 263 (3) < Äksi khk, Kärkna v –  J. Lepik (koguja) J. Valk (saatja) (1889).

Viha. Ära löö naist

Äksi

KÜLA POISSI ELLA VELLE,
kui tunned tusad tulema,
meele oigida asuma,
mine tühja ooneessa,
rusju seina rusikida,
kääri seina kämmelida.
Mine omme vaatamaie:
säält on seina jo sinine,
säält on palgid plekilised.

E 18321 (16) < Äksi, Elistvere, Raigastvere – August Mauer (1895).

Kurjal mehel

M-Magdaleena

OH MINU TEKKID TREPPILISED,
oh minu uduje palangad!
Võinud kirstus kopitada,
alla kaane hallitada,
kui (et) sai sapardil magada,
ribedale ringutada!
Sapard võind sasina magada,
ribe heinul ringutada.

Viisi kirjutas üles C. V. Ärtis (EÜS IV 873 (2018) < M-Madgaleena khk, Kudina v, Kaiavere, teksti Al. Artis (H II 28, 348 (7) < M-Magdaleena khk, 1888).

Kalamehe naine

M-Magdaleena

MUUD MEHED KÄIVAD MERELE,
muud kaasad käivad kalale.
Minu mees istub tuana,
vahib pudru potikesta,
kaitseb kapusta padada.

Läksin ma ise kalale:
võtsin nooda nuka pealta,
sadasilma seina pealta,
tõin kalad, sõin kalad,
mehele lood lugesin.
Uhtsin meest ja urvsin meest,
ajasin lapiti lavale,
servi mööda seina peale.

Laulnud Mart Kokk (80 a) (EÜS V 1181 (26) <M-Magdaleena khk, Nava k – J. Välbe , 1908); tekst: Mari Neumann (79 a) (EÜS V, 1089 (66) < M-Magdaleena khk, Kudina v – J. Välbe ja H. Sulg, 1908).

Kalamehe naine

Kodavere

MUUD MEHED MERELE LÄHVAD
muud kuasad kala järele,
mu meäsi issub koduna,
puhub pudru vuaganaije.
Mul enel mehessa merele minna,
mul kuasas kala järele.
Suan ma sadu ahvenida,
tuhad riita reäbisida,
siis mina suppi kiedemaie:
perele mesine suppi,
mehele kesine suppi.
Sis mina piima tõstemaie:
perele ma piimatuobi,
mehele ma tõrvatuobi.
Meäsi jo nuradelie,
mina vasta kostelie:
Nenda nuored nuomitasse,
nendap ullud õppatasse.
Mina õbe-elmida elisin,
kinga-känduda kärisin.
Läksin saana kütemaie:
kos ma näen kuinud kuuske,
seält tien vihta ma mehele,
kos näen kased kaharamad.
seält tien vihta ma perele.
Ise län usta oidemaije,
ise leeni viskamaije.
Nenda nuored nuomitasse,
nendap ullud oppatasse.

Laulnud Kristjan Sepp (EÜS II 298 (116) < Kodavere khk, Pala v – A. Liiv ja J. Raja, 1905); tekst: Leena Polakene (H II 4, 666/8 (33) < Kodavere khk, Kallaste k – M. Koik ja J. Härms, 1887).

Joodikul mehel

M-Magdaleena

EMAKENE MEMMEKENE,
kasvatasid tüterida,
kasvatasid, kallistasid,
maha panid, mängatasid,
üles võtsid, hüpitasid,
sülle võtsid, pead silitasid.
Mõt’sid saada saksikule,
ilma suure isandale.
Tuli üks tubakanina,
sai üks sarve koputaja,
kõrtsiukse hulgutaja,
kõrtsilingi liigutaja,
kõrtsi kolkade magaja.

Kus seisab joodiku hobune,
see lakke türgi lauku ruuna?
Seisab kõrtsi seina küljes,
vahib kõrtsi varna küljes;
silmad söövad, suu valatab,
kabjad tuld tal raiuvad,
kõrvad lõnga kõrrutavad,
jalad kangasta kuduvad.

Laulnud Eeva Reimann (?) (EÜS V 1178 (7) <M-Magdaleena khk, Elistvere v – J. Välbe, 1908; tekst: Liisa Käärik (50 a) (EÜS V, 1062 (12) < M-Magdaleena khk, Elistvere v – J. Välbe ja H. Sulg, 1908).

Joodikul mehel

Äksi

TAHTSIN SAADA SAKSA MEESTA,
ilma uhkema isanda –
tuli üks tubakunina,
sai üks sarvekoputaja.
Juhtusin ma joodikulle,
kõrtsi kolgaste magajal,
kõrtsi ukse ulgutajal,
kõrtsi lingi liigutajal.
Jõi ta kõrtsis kõik see pääva,
kõrtsis kõik see nädala.

Ei ole joodikul hobusta,
kõrtsis käijal kõrvikesta,
lakekoeral lehtelauku.
Turgu jõi tulipunase,
alevisse hallikese.

Laulnud Taavet Ansip (86 a) (ERA III 6, 83 (4) ja ERA II 29, 287 (6 a,b) < Äksi khk, Elistvere v, Õvanurme k – K. Leichter ja P. Ariste, 1930. Fon 316 b); täiendatud (H II 56, 481/2 (5) < Äksi khk – P. Sepp, 1894 kogunud, 1895 saatnud).

Joodikul mehel. Joodiku hobune

Kodavere

ÕLES MA UNENA NÄHNUD,
magadena mõtelenud
et saan kurja kaasa kõhta,
valju aga vaenu kõhta –
tulle õles visand viinatoobid,
katussele õllekannid,
metsä mede karikad;
suvi õles lipanud linata,
talve tantsinud tanuta,
suve õles suanud suuremasta,
talve õles suanud targemasta.

Oh minu ulluda piädä,
rumalida mõtteida!
Jooste jooksin joodikule,
kärmest kõrtsi kõndijale,
käe ma annin kärnätsele,
jalad jampsule juhatin,
pea ma pistin pöörätsele.

Kui tuli kodo joodike,
külä õlle lakkuja,
pillus pere pingi alla,
laasis lapsed lavva alla.
Vao jooksis naene vaene,
vao jooksis ja valatas,
tõese jooksis, tõstis peada –
kas jookseb joodik järele
ladunesse lakekoera.
Kui ei jookse järele,
ladunesse lakekoera,
siis mina istun itkemaie.
Itken ennistä eluda,
nutan noorta põlvekestä,
mis õli kasvaden kodona,
istuden isä toana,
veerten velle põrandala.

Oh sina Jüri, joomakoera!
Kos seesäb joodiku obene,
lakekoera lauki ruuna?
Seesäb kõrtsi seenä veeren,
vahib kõrtsi varna küljen,
silmad sööväd, suu valatäb,
kõrvad lõnga keriväd,
jalad teri tambivad,
saba pühib salve põhja.

Laulnud Leena Töövahe (71a) (EÜS II 289-90 (73) ja EÜS II 373/4 (104) < Kodavere khk, Alatskivi v, Lahe – A. Liiv ja J. Raja, 1905).

Endine elu

M-Magdaleena

OLIN, OLIN, HELLAD VELLED,
oline enne eide kodu,
kasvsin kulla taadi kodu.
Olin kui osi ilusa,
käisin kui käbi kenasta,
pikka putke põõsaena,
rõigas mere kaldaena.

Nüid sain, nüid sain, hellad vellad,
nüid sain noore naise kohta,
nüid ma kotina kolisen,
ernevarsina vabisen.
Kannan naela narmaaida,
kaksi naela krasnatsida,
kolmi koti keeremida.
Ise mina hüppan üksi kõrda,
narmas kargab kaksi kõrda,
koti keere kolmi kõrda.

Laulnud Kaarel Siim (EÜS V 1180 (19) ja EÜS V, 1073 (35) <M-Magdaleena khk, Vara v, Äti mõis? – J. Välbe ja H. Sulg, 1908).

Eide ja noore naise hooles

M-Magdaleena

OLIN MA ENNE EIDE KODU,
kasvin kulla taade kodu,
olin kui osi ilusa,
käisin kui käbi kenasta,
pikka putke põõsaenne,
rõigas mere kaldaenne!

Nüüd sain, nüüd sain, ellad velled,
nüüd sain noore naese kohta:
nüüd ma kotina kobisen,
ernevartena vabisen,
kannan naela narmakida,
kaksi naela krasnakida,
kolmi koti keermeeida.
Isi ma üppan üksi kõrda,
narmas kargab kaksi kõrda,
kott ja keere kolmi kõrda.

Viis: Mart Kokk (80 a) (EÜS V 1181 (23) <M-Magdaleena khk, Kudina v, Nava k – J. Välbe, 1908); teksti kirjutas üles G. Tenter (H II 28, 381 (15) < M-Magdaleena khk, 1888).

Tõbine naine

M-Magdaleena

VÕTSIN VÕNNUST NAISE NOORE,
tunaeila teisepoole.
Viisin hella heinamaale,
kulla heinakaare peale.
Vile oli heina vihtumaie,
kena kaari keerimaie.
Niitis heina – helkis metsa,
võttis loogu – laksus metsa.

Sain mina aasta elanud,
kuu ehk kaksi teista aastat –
võttis niksu, võttis naksu,
võttis põlvesta põdeda,
sääremarjasta magada.
Seadis sääred seina peale,
labaluuda laua peale,
põlveluuda põrmandule,
kedraluuda kerisele.

Mia läen ämma palviella:
„Kuule ämma, kuku ämma!
Viisin hella heinamaale,
kulla heinakaare peale.
Vile oli heina vihtumaie,
kena kaari keerimaie.
Niitis heina – helkis metsa,
võttis loogu – laksus metsa.

Sain mina aasta elanud,
kuu ehk kaksi teista aastat –
võttis niksu, võttis naksu,
võttis põlvesta põdeda,
sääremarjasta magada.
Seadis sääred seina peale,
labaluuda laua peale,
põlveluuda põrmandule,
kedraluuda kerisele.“

Ämm küll kuuleb, kostab vastu:
„Oh sina rumal noori meesta,
pane linnassed liguje,
odrad otsiti ojasse,
Kui saab õlu valmieksi,
uha naista õllega!“

Ma panin linnassed liguje,
odrad otsiti ojasse.
Kui sai õlu valmieksi,
uhasin teda õllega.

Naise sain terve ja terase,
naise sain priske punase!

Laulnud Mart Kokk (80 a) (EÜS V 1181 ja (23) EÜS V, 1084/5 (58) <M-Magdaleena khk, Kudina v, Nava k – J. Välbe ja H. Sulg, 1908); täiendatud (E 52039/40 < Palamuse khk, Kaarepere – H. Maasen).

Must naine

M-Magdaleena

VIIBUSIN MA VAIBUSIN,
uinusin unemäella,
kus neid neidisid jaeti.
Muile anti mukid neiud,
mukid neiud, kekid neiud,
ma sain musta ja rumala,
tõrvaskandu ja tõbise.

Muud läksid kekiga keriku.
Ma võtsin seebi seina pealta,
haartoki ahju pealta,
läksin mustaga jõele.
Pesin viiele viile,
pesin kuuel kurikule,
pesin musta valgeesta.
Siis sai teiste sarnatsesta,
muude muki mooduesta.
Veesin kodu naise noore,
nüüd sündis süleje võtta.

Viis: Mart Kokk (80 a) (EÜS V 1181 (23) <M-Magdaleena khk, Kudina v, Nava k – J. Välbe ja H. Sulg, 1908); tekst (H III 15, 205/7 (2) < Võnnu khk < M-Magdaleena khk – M., 1893) ja (E 45844 (16) < Palamuse khk, Kaarepere – H. Maasen).

Tõbine naine

Kodavere

VÕTSIN NAESE NUORUKESE,
õrna õbeõiekese.
Viisin ella heinamuale,
kaunikese kuari peäle.
Niitis kuari, niitis kaksi,
akkas põlvista põdema,
labaluista langemaie,
õlanukkest õhendamaie,
kaelajatkust kaebamaie,
jalaseärest soikumaie.

„Oh mu meäsi meäleline,
kuasa kaalaarmuline!
Võta latrist laugi täku,
pane taga vaske-vanker.
tõmba peäle luine luoka!
Sõida suoja Suomemuale,
aja kiirest Arjumuale,
tuo mulle Suomest sortsieite,
Arju luanest vana naene
hädalista aitamaie,
tuo mind tõbist tohterdama,
kidurida kinnitama,
vaevalista vuatamaie.
Muidu pean ma küll surema,
muidu mulda küll minema.“

Võtsin latrist laugi täku,
panin taha vaske-vankri,
panin peäle luise luoga.
Siis mina sõitsin Suomemuale,
ajasin kiirest Arjumuale,
toin ma Suomest sortsieide,
Arju luanest vana naese
hädalista aitamaie,
tõbist naista tohterdama,
kidurida kinnitama,
vaevalista vuatamaie.
Siis sai naine terveeksi.

Viis: Kristjan Sepp (EÜS II 298 (116) < Kodavere khk, Pala v – A. Liiv ja J. Raja, 1905); tekst: Kadri Allik (H II 4, 676/7 (44) < Kodavere khk, Kokora v, Torila k – M. Koik ja J. Härms, 1887).

Must naine

Kodavere

VIIBUSIN VILET AJAMA,
pajopilli puhkumaie,
kui neid näiosid jaeti,
tinapiätasid tingiti.

Muele mukid annetie,
kenäd kätte kiänetie,
mulle sai musta ja rumala,
tõrvaskandu ja tõbise.

Panin nukka, ne nurisi,
panin kolka, ne kolisi.

Muud liäväd mukikin keriku,
ma liän õma õiendama:
kos one oito, siäl ohotan,
kos one lompi, siäl lopotan,
puhtan veden pesen puhtast.

Viis: Sohvi Tamming (79 a) (EÜS II 298 (118) < Kodavere khk, Pala v, Nõva k, Niidika t – A. Liiv ja J. Raja, 1905); teksti kirjutas üles J. Kook (H III 9, 349 (8) < Kodavere khk, Alatskivi, Haapsipää k, 1888).

Must naine

Kodavere

VIIBUSIN VILET AJAMA,
pajopilli puhkumaie,
kui neid näiosid jaeti,
tinapiätasid tingiti.

Muele mukid annetie,
kenäd kätte kiänetie,
mulle sai musta ja rumala,
tõrvaskandu ja tõbise.

Panin nukka, ne nurisi,
panin kolka, ne kolisi.

Muud liäväd mukikin keriku,
ma liän õma õiendama:
kos one oito, siäl ohotan,
kos one lompi, siäl lopotan,
puhtan veden pesen puhtast.

Viis: Sohvi Tamming (79 a) (EÜS II 298 (118) < Kodavere khk, Pala v, Nõva k, Niidika t – A. Liiv ja J. Raja, 1905); teksti kirjutas üles J. Kook (H III 9, 349 (8) < Kodavere khk, Alatskivi, Haapsipää k, 1888).

Joodikul mehel

Äksi

TAHTSIN SAADA SAKSA MEESTA,
ilma uhkema isanda –
tuli üks tubakunina,
sai üks sarvekoputaja.
Juhtusin ma joodikulle,
kõrtsi kolgaste magajal,
kõrtsi ukse ulgutajal,
kõrtsi lingi liigutajal.
Jõi ta kõrtsis kõik see pääva,
kõrtsis kõik see nädala.

Ei ole joodikul hobusta,
kõrtsis käijal kõrvikesta,
lakekoeral lehtelauku.
Turgu jõi tulipunase,
alevisse hallikese.

Laulnud Taavet Ansip (86 a) (ERA III 6, 83 (4) ja ERA II 29, 287 (6 a,b) < Äksi khk, Elistvere v, Õvanurme k – K. Leichter ja P. Ariste, 1930. Fon 316 b); täiendatud (H II 56, 481/2 (5) < Äksi khk – P. Sepp, 1894 kogunud, 1895 saatnud).