Vend veehädas
Laiuse/Palamuse
MUL OLL KOLMI VENNAKESTA,
ühe saatsin marjamaale,
teise saatsin karjamaale,
kolmanda saatsin kalale.
Kodu tuli marjamaalta,
kodu tuli karjamaalta,
ei tulnud kodu kalalta.
Võtsin sõle rinnaasta,
lehe laia kaelasta;
panin sõle sõudema,
lehe laia lendama:
„Sõua sõlge, lenda lehte!“
Tuli vastu kuukene,
Teretasin kuukesta:
„Tere kuu, sa kume kübar,
kas sa nägid neiu venda
jõe pääle jõudevata,
mere pääle sõudevata,
luise lootsiku seessa,
puise purje keskeella –
mõla kullane käessa,
hõbedane sõudelauda?“
Kuukene vasta kostis:
„Ei ma näinud neiu venda
jõe pääle jõudevata,
mere pääle sõudevata.“
Sõitsin jälle tüki teeda,
tüki teeda, palju maada,
Võtsin sõle rinnaasta,
lehe laia kaelasta;
panin sõle sõudema,
lehe laia lendama:
„Sõua sõlge, lenda lehte!“
Tuli vastu päevakene,
teretasin päevakesta:
„Tere päeva, kuldapärga,
kas sa nägid neiu venda
jõe pääle jõudevata,
mere pääle sõudevata,
luise lootsiku seessa,
puise purje keskeella –
mõla kullane käessa,
hõbedane sõudelauda?“
Päevakene vasta kostis:
„Ei ma näinud neiu venda
jõe pääle jõudevata,
mere pääle sõudevata.“
Sõitsin jälle tüki teeda,
tüki teeda, palju maada,
Võtsin sõle rinnaasta,
lehe laia kaelasta;
panin sõle sõudema,
lehe laia lendama:
„Sõua sõlge, lenda lehte!“
Tuli vastu tähekene,
teretasin tähekesta:
„Tere tähte, täisi meesi,
kas sa nägid neiu venda
jõe pääle jõudevata,
mere pääle sõudevata,
luise lootsiku seessa,
puise purje keskeella –
mõla kullane käessa,
hõbedane sõudelauda?“
Tähekene vasta kostis:
„Küll mina nägin neiu venda
jõe pääle jõudevata,
mere pääle sõudevat.
Sinu vend, see uppus vette,
kübar keerlend küla alla,
pärg on tõusnud pääle vetta.“
Siis ma nutsin, et ma nõrksin:
kuu ma nutsin venna kuube,
päeva nutsin venna pärga,
eluaja vennakesta.
Viisi kirjutas üles M. Korts (EÜS IV 181(207) < Laiuse khk, Laiuse v, 1891), tekst: Mari Mets (87 a) (H II 64, 381/2 (3) < Palamuse khk, Kuremaa v – H.Karu, 1900 kogutud, 1901 saadetud).