Härjad murtud
Torma
PÜHAPÄEV PÜHA PIDASIN,
esmaspäev une magasin,
teisipäev ma läksin teole.
Läksin maada kündemaie,
kubjas mõõtis mõõdu maada,
muile maada heada maada,
mulle maada ääre maada,
noore nurga kuusikida.
Läksin maada kündemaie.
seal ma murdsin Mustu sarved,
seal ma väänsin Värsi sarved,
poetasin pulli sarved.
Jutt läks katki jupsatelles,
rake katki rapsatelles.
Nüid lasin härjad laanikusse,
siis tuli susi soovikusta,
laanest tuli laia käppa.
Ära kiskus kirju härja,
maha murdis musta härja,
ära sõi sõge mõlemad.
Läksin kodu kurval meelel,
ahju ette halval meelel.
Kes tuli juure jutulegi?
Tuli isa hiljukene,
tasa pikka taadikene.
„Mis sa nutad, poega noori?“
„Mis ma nutan taadikene!
Pühapäev püha pidasin,
esmaspäev une magasin,
teisipäev ma läksin teole.
Läksin maada kündemaie,
kubjas mõõtis mõõdu maada,
muile maada heada maada,
mulle maada ääre maada,
noore nurga kuusikida.
Läksin maada kündemaie.
seal ma murdsin Mustu sarved,
seal ma väänsin Värsi sarved,
poetasin pulli sarved.
Jutt läks katki jupsatelles,
rake katki rapsatelles.
Lasin härjad laanikusse,
siis tuli susi soovikusta,
laanest tuli laia käppa.
Ära kiskus kirju härja,
maha murdis musta härja,
ära sõi sõge mõlemad.“
„Ole vaita, poega noori!
Küll toob Mustik musta härja,
küll toob Kirjak kirju härja,
küll toob Küüdik küüdu härja,
küll toob Laadik laugu härja,
küll toob Riimik riimu härja,
Punnik toob vana pugala.“
Viisi kirjutas üles M. Sild (E 64736 < Torma khk, Avinurme v, Piilsi k, 1930), teksti E. J. Õunapuu (E 40493 (21) < Torma, 1900).