Haned kadunud
Torma
EMAKENE, MEMMEKENE,
muile andsid muida tööda,
sulasele suurta tööda,
päilisele päevatööda,
mulle tööda hõlbukesta:
anid hoida, kanad kaitsta,
lestasjalad lepitada,
varvasjalad vaigistada.
Ajasin anid arule,
keeritin kanad kesale,
lestasjalad lepikusse,
varvasjalad vainuelle.
Istsin maha õmmelema,
seal mina tikk’sin Tiiu kuue,
Anne rokka rakeldasin,
Mari vaipa valmistasin.
Tuli kulli kurja küüsi,
ajas mu anid vesilta,
keeritas kanad kesalta,
lestasjalad lepikusta,
varvasjalad vainuelta!
Kesse tuli küskelema?
memme tuli küskelema:
„Mis sa nutad, tütar noori?“
„Mis ma nutan, memmekene –
muile andsid muida tööda,
sulasele suurta tööda,
päilisele päevatööda,
mulle tööda hõlbukesta:
hanid hoida, kanad kaitsta,
lestasjalad lepitada,
varvasjalad vaigistada.
Ajasin anid arule,
keeritin kanad kesale,
lestasjalad lepikusse,
varvasjalad vainuelle.
Istusin maha õmmelema,
seal mina tikksin Tiiu kuue,
Anne rokka rakeldasin,
Mari vaipa valmistasin.
Tuli kulli kurja küüsi,
ajas mu anid vesilta,
keeritas kanad kesalta,
lestasjald lepikusta,
varvasjalad vainuelta!
„Ole vaita, tütar noori!
Ma saadan orjad otsimaie,
käskijalad käiemaie.“
Mina mõistsin, korralt kostsin:
„Ei mina usu orja otsmist –
ori otsib hooletuste.
Ma lähan ise tillukene!“
Läksin mõisa välja peale,
seal oli kümme kündijada,
üheksa äestajada.
Küsisin ma kündijalta,
ütlesin äestajale.
Ei see kündija kõnelend,
äestaja teinud häälta.
Võtsin kündija kübara,
äestaja looga pealta;
küll siis kündija kõneles,
äestaja tegi häälta:
„Mine sina meie mõisaasse,
kuula meie kubja käesta,
küsi meie kilterilta,
astu meie härra juure.“
Läksin ma siis mõisaasse,
kuulasin kubija käesta,
astusin ma härra juure.
Tool mul alla annetigi
mu oma ani luista,
padi peale pannetigi
mu oma ani sulesta,
süüa mulle annetigi
mu oma ani lihasta.
Viisi kirjutas üles K. Leichter (ERA III 6, 22 (21) < Torma khk, Lohusuu v, Tammispää k < Järvamaa, Peetri khk, Esna v (aventistide raamatute müüja (laulis Vainu Anne (Ann Traksi) juures), 1930), teksti E. J. Õunapuu (H II 50, 467/9 (1) < Torma khk, 1895).