__MARDI- ja KADRISANDID__ (kombestikust)

Aastavahetus oli kunagi pikk periood, mis algas novembris – seega on sanditamised seotud järgmise aasta vilja- ja karjaõnnega. Maskeerimine ja sanditamine on seotud ka uskumusega, et hingedeajal (november on rahvakalendri järgi “hingedekuu” ) käivad esivanemate hinged oma kunagistes kodudes meid vaatamas. Kadri- ja mardilaule saadavad alati ka rituaalsed tegevused.

Laulude esitajad on mardi- ja kadriõhtute kombestikust rääkinud näiteks nii: “Mardi- ja kadripäeva õhtutel koguvad endid noored neiud ning peiud kokku, panevad endid võera riietesse, koledad näukatteid ette tõmmates, et neid keegi ära ei tunneks, ning hakkavad ühest talust teise käima, kus nad iga ukse ees sissepalumise laulu laulavad. Harilikult lasti sanditajad ikka tuppa, ei tea, et keegi poleks lasknud. Toas lauldi, tantsiti, paluti andeid ja kui andisid anti, siis tänati ja õnnistati. Kui midagi ei antud, siis sajatasid „sandid” pererahvast, ning läksi minema, jättes ukse eneste taga lahti.”

Laiuselt on üles kirjutatud pikem kirjeldus. “Mardid olid tumedates riietes. Külapoisid ja tüdrukud kogunesid õhtul kellegi juurde, maskeerisid end ja läksid ühiselt taludesse. Riietuti ümberpööratud kasukaisse, aimates järele karusid. Tihti mindi neljakäpukil mõmosedes uksest sisse. Neiud riietusi tihti ka meestena. Riietuti ka rätsepadena, korstnapühkijatena, tisleritena, möldritena. Tihti maskeeruti ka metshaldjaina: ette seoti linast habe, pähe pandi linased parukad. Mõni muutis enese pisuhännaks, pannes luua jalgade vahelt läbi.
Kadrid olid ilusad ja valgetes riietes, ka näod olid valge riidega maskeeritud.

Mardi- ja kadriõhtul käidi oma küla igas peres. Kõigepealt lauldi ukse taga ja paluti sisselaskmist. Kui sandid oma laulu olid lõpetanud, kutsuti nad tuppa. Mõnel pool mindi tuppa tagurpidi, selg ees, andes sõrmega märku järgmisele. Santide „isa” viskas taskust või kaelkotist terakesi põrandale ja ütles: „Head odrad, kaunid kaerad ja rukkid seda paremad!”

Toas tavaliselt tantsiti lõõtsapilli saatel. Pillimees oli sanditajatega kaasas. Tantsiti päämiselt rahvatantse, kaera-Jaani, polkat. Lauldi rahvalaule. Pääle tantsu kostitas pererahvas sante, santide “isal” oli kaelas suur kott, kuhu pandi saadud anded.

Mardi ja kadripäevaste ilmade kohta räägiti: „Kui Mart külmetab, siis Kadri sulatab.”

Postitatud Regilaulud kooliprogrammis