Ostet orjad Torma MISTES ORJAS MA OJUSI, ostet’ orja, päästet’ pärja, kinni kihlatu sulase, rahal pantu palgalise? Ei me’ pääse päästeenne, võrsu ei valla võtteenne, kui ei tule Looja päästemaie, Maria või arutemaie, siis me’ pääsme päästeenne, võrsun valla võtteenna!…
Orjaks kasvatatud. Pisut saab ori magada Torma MISTES ORJAS MA OJUSI, karjalatses kasvanessa? Ei see ole esa süüda, ei see ole ema süüda, see om vana naiste süüda – viidi mu sanna vihtlemaie, pandi mo orja oodeesse, karjalatse kasukisse, sealt´ap…
Orja uni. Ori taevas Torma KUNAS ORI ÜÜ MAGASI, sulane vaene suigatelle? Ori magas õrre pääle, vaenelatsi varva pääle, sulane soo keskeella. Kes tuli orja äratama? Tuli katsi ingelida, võtiva orja õlale, viisiva orja taevaasse. Anti alla kulda tooli, tuudi…
Ori läheb ära Torma Orja laul PEREMEES, PEREMEHIKE, perenaine, naisukene, otsi uusi orjasida, palu uusi palgalisi – otsas on minu oasta, peas on minu pürje päevad. Tulgu paigule paremad, asemele ausamad, tehku nii, kui mina tegin, käigu nii, kui mina…
Orjad M-Magdaleena KAS TULGU TULISTA LUMIDA, ehk sadagu rauasta raheta, ikke piab ori ujuma, ikke käima käskijalga. Ori küll ohkab hommikulle, vaenelapsi vara, hilja. Kus lääb orja ohkamine, vaeselapse vandumine? Sie lääb kubija kuue külge, kiltere kübära külge, rehepapi rinna…
Randa elama M-Magdaleena EHK MIND HOIEL HOIETAKSE, ehk mind köiel köidetakse, siiski siia ma ei jäe, siia valda ei vanane, kihelkonda kinnitele. Ma läen randa ju elama – rannast söön seda kalada, mis tuleb mängides mäele, karates seal katelasse, laksu…
Orja palk. Ori taevas M-Magdaleena PEREMIES, PEREMEHIKE, maksa häste orja palka, päivilise päävä palka, sulasegi suvevaeva! Kui sa ei maksa orja palka, sulasegi suvevaeva, siis sa tasud taeva alla, maksad Maaria een. Siis sa käid, kilimit käen, vakk aga varvaste…
Orja söök M-Magdaleena PEREMEES PERATU RIKAS, perenaine narma-rikas, keedab kodo kingasid – annab ormad orjadelle, käänab kannad karjustelle, isi süüb paremad paigad. Peremees, peremeheke, perenaene, naesokene! Õhtu jood sa soojad õlled, videvikus soojad viinad: siiski silmadest sinine, siiski paled plekilised.…
Sulane ootab süüa Laiuse/Äksi PÄEVA LÕÕRIB LÕUNEELLA, keerab keske-hommikulla. Minu lõõna lõikamata, keske-hommik keetemata, vesi Virusta toomata, katal külma küürimata, hõbesang oli õerumata, poistel puud lõhkumata. Ma pole täna süüa saanud, kahel päeval leiba nähnud. Tule siia, ma annan süüa!…
Ikka peab ori ujuma Äksi IKKE PEAB ORI UJUMA, ikke vaene vanderdama, õhtu peab õitsi minema, koidus peab kodu tulema. Aeti saagu tegema, paju aga juuri juurimaie: kõht oli tühi, kerves nüri, aganane leib ja hapud kiisad. Viis: Taavet Ansip…
Orja palk Äksi PERENAENE NAESUKENE, maksa ära orja hoole, tasu ära vaese vaeva, suvilise suvevaeva, päivilise päevapalka! Kui sa ei maksa siina maale, küll sa tasud teises ilmas, maksad Maarija iessa: kõnnid küünarpuu käessa, kangatrull´ on kaindelassa. „Tule orja, otsi…
Ori läheb ära Torma/Äksi PEREMEES, PEREMEHIKE, perenaine, naisukene, otsi uusi orjasida, katsu uusi karjasida – ära pean mina minema, ära küll häista rahvaesta, parematest paikadest. Tulgu paigale paremad, asemele ausamad; tulgu teine, tehku nõnda, tehku nõnda, kui mina tegin, olgu…
Orja ase Kodavere OLIN MINA ORJAN, KÄISIN KARJAN, Poolamaal ma poisikene. Hakkas tali jo tulema, hakkasid saanid sõitema, reetallad tantsimaie, kõdarad kõrisemaie. Peremehed hakasid jo orje omal otsimaie. „Tule aga mulle, orjakene, mul on pehmed orja padjad!“ Kui sain orjast…
Rikas ütleb reeks Laiuse RIKAS SÕIMAB MIND REEKSA, rahaline rattaaksi, külaline kaarikuksi. Pööran ümber, ütlen jälle: ma polnud rikka reeksa, rahalise rattaaksi, külalise kaarikuksi. Kui pole rikkal regesid, rahalisel rattaaida, külalisel kaarikuta, tulgu sinna meie metsa, sealt saab rikas regesid,…
Rikka härg ja vaese vares Kodavere MEIE ÄRRA, RIKAS MIIS, kolmekümne moisa miis, ei saa süüä, ei saa müüä, ei saa trillitralli lüüä! Mina vaene talumiis, kolme vaka vilja miis, säält saab süüä, säält saab müüä, säält saab trillitralli lüüä!…
Palve kupjale Kodavere KULLA KUPU-KUBIJAKE, lee-lee, armas au-kilterike, lee-lee, lase orjad õhtaele, lee-lee, orjalapsed varju alla, lee-lee! Kui ei lase, ei palugi, lee-lee, küll mu silmad seda näevad, lee-lee, et sa põled põrgunagi, lee-lee, mina argiga avitan, lee-lee, kiigutsiga kohendan,…
Põrgu mõis. Palve sakstele Kursi KUI MA PÄÄSIN MÕISAASTA, nii kui pääsin põrguasta, vaatasin eemalt tagasi: nägin mõisa põlema, kubja tua kõrbuma. Ei ma läinud kustutama – kuri mingu kustutama, paha vetta viskamaie! Oh mu ärtu ärrakene, kuldakrooni prouakene, tõuse…
Mõisast põgeneja Laiuse MINA MÕISA TIUMEES, istun mõisa aida ees, külimit ees ja teine käes, riigi kaigas kaenalessa, jägan valla vaestel leiba, kihelkonna kerjajatel. Tull siis ärra mõisa poolta, küsis: „Mis sa teed siin, tiumees?“ Toodi köied, toodi paelad, siuti…
Rikka ja vaese söök Laiuse RIKAS TAPPIS SUURE ÄRJA, suure ärja, suure lehma – ei saand süüa, ei saand müüa, ei saand küllalti elada, ei saand viita vorstikesta, viitakümmend käkikesta. Ma tapsin vana varese – küll sain süüa, küll sain…
Laisk teomees. Kupja peksja Laiuse MA OLIN TILLUKE TEULE, madaluke maade peale. Teised läksid õhta ju tiule, ma läksin hommiku järele, sahad olid otsa seadematta, saha veadid veanamatta. Teised olid künnud kümme sammu, aanud vagu ju üheksa, mina kiuste kündemaie…
Oleks minu olemine Laiuse SUURED SÖÖVAD, SUURED JOOVAD, suured suuresti elavad! Oleks minu olemine, teiseks minu tegemine, küll mina teaksin, mis mina teeksin: ma teeks ärrad ärgadeks ja vanad saksad sahkadeks ja kubjad adra kurgedeks ja kiltrid adra kiilideksi. Siis…
Kubjas mõõdab maad. Kupja peksja Laiuse LÄKSIN TILLUKE TEULE, abivaimuke vaule. Tuli siis kubjas mõisa poolta, kilter kilgates järele. Mõetis mulle mõedu maada, seal mina kündsin, seal mina äestsin. Oot-oot kubjas, noo-noo kilter! Las’ tuleb laubaõhtukene, pühapäeva pikkapäeva! Tuli siis…
Kättemaks sakstele. Kubjas mõõtis suure tüki Laiuse TAHETI MIND TALUPOJAKS, pandi minda peremeheks. Anti paar mul häida härgi – üks oli sitik, tõine parmu. Aeti esmaspääv teole – ei läind esmaspääv teole. Läksin teisipääv teole: härjad võeriti eessa, sahad servila…
Mõis kurnab valda Laiuse MUL OLI MULLU MUSTIKLEHMA, magu jooksis mööda maada, udar uuta lunda mööda. Ei see toond alli ärjakesta, tõi aga punase puniku. Ärra tahtis äida lehmi, saatis kubjakse külasse, kuulsa Taaleri talusse. Mina kubjast palumaie: „Kulla kubjas,…