Vahtsõliina
Hopõn varastõt
KUI MA OLLI VÄIKUKÕNÕ,
põlvõ korgu poisikõnõ,
vaat luu-li, vaat luu-li, põl-võ korgu poi-si-kõ,
üüse pessi mõisa rehe,
päivä künni mõõdumaad.
Panni hobo lumpi süümä,
panni päitse’ pää ala,
panni suitsõ’ suu viirde,
esi’ heitsi magama.
Kuri miis tull’ kuusikust,
varas miis tull’ varikust,
varast’ mino väiku täko,
rohilidsõ ruunakõsõ.
Lätsi ikkõn kodo poolõ.
Esä tulli tii pääl vasta:
„Mis sa ikõt, pojakõnõ,
mis sa kaibat, kallikõnõ?“
„Mis ma ikõ, esäkene,
mis ma kaiba, kallikõnõ –
panni hobo lumpi süümä,
panni päitse’ pää ala,
panni suitsõ’ suu viirde,
esi’ heitsi magama.
Kuri miis tull’ kuusikust,
varas miis tull’ varikust,
varast’ mino väiku täko,
rohilidsõ ruunakõsõ.
Selle ma ikõ, esäkene,
Selle ma kaiba, kallikõnõ.“
”Mis sa, poiga, tühjä ikõt,
mis sa pääle pall’o kaibat!
Mull om kotoh kolmõ’ ruuna’,
kolmõ’ ruuna’ kõlvulidsõ’.
Üts om hiiro, tõõnõ kõrvi,
kolmas kurõkarvalinõ.
Istu’ sina hiiro sälgä,
kõrvil lasõ’ kõrval joosta’.
Istõ ma sis hiiro sälgä,
kõrvil lasi kõrval joosta’,
Sis ma jo säädü sadolahe,
küündü jala’ jalussõhe.”
Viis: SKS, Lindpere 15 (27) < Vastseliina khk, Orava v – S. Lindpere < Mari Puusepp (1904-1905).
Tekst: H III 22, 344/6 (1) < Vastseliina khk – Peeter Saar (1895).