Karula
Susi ja lamba’
*
Ütte tarõnukka tõmmatas jutt, tuu om soe kodo, tõõnõ nukk om lamba laut. Vaihõpääl om mõts, kohe kar'us lamba’ süümä tuu – esi’ lätt kodo.Äkki tulõ susi lambakarja ja vii voonakõsõ är’. Lamba’ hirmuga juuskva’ umma kodo, perän tulõva’ jäl’ mõtsa süüma, kost susi nää’ jäl’ är’ vii, ku viimäte kar’us tulõ, löüd – lamba’ kaonu’!
Nakkas sis otsma, ei lövvä’ kostki, peräkõrd joud soe kodo. Ütles sis:
„Tere’, tere’, laanõlell, kas sa mu lambit olõt nännü’?”
„Olõ-õi’,” ütles susi vaa näoga.
„A mis sääl takan kõsisõsõ’?” küsõs kar’us
„Kuiunu’ puulehekese’,” vastas susi.
„A sääl paistus ka midägi,” ütles kar’us.
„Nuu’ umma’ taivatähekese’,” vastas susi vaalt.
A kar’us usu-ui ja nakkas hõikama: „Ude, ude, udekõsõ’!” Minkpääle lamba’ määgmä nakkasõ’ ja kõik kar’usõ mano juuskva’.
Sis või jälki mängi.
RKM I 13, 545 < Urvaste v, Karula (Karula khk, Vana-Antslav, Kobela küla) – Anna Pärsimägi (1976).