Karula
Lekeri’
*
Algusõn laulimi hulgani, vanamamma ja mina kah velega. Kui tuu edimäne salm lõpul oll’, sis pidi ma ütsindä laulma, nigu peigu uuta’ vai tahta’.
MIDÄS LEKERI’ TAHTSÕ’?
Leker tahtsõ leiku lüvvä’,
leiku lüvvä’, jeiku lüvvä’
selle uvvõlõ murulõ,
selle kehväle talulõ.
Taa ei olõ’ kuld,
taa ei olõ’ hõbõhõt.
Mis mi anna lekerile?
Esi’ kotul kullassepä’,
tii veerel tinassepä’,
vaaniallõ vaskisepä’.
Tütrik ütsindä:
Tahtsõ, tahtsõ herrä,
sai, sai herrä,
sai targa tallipoisi,
hoolikadsõ hobõsõpoisi.
Talli söödi, talli joodi.
takast talli tandsutõlli,
läbi pilu pistsõ haina,
läbi aknõ andsõ kaara.
Siin om tütrigu osa otsan, alust’ veli:
Tahtsõ, tahtsõ pruuti,
sai, sai pruuti,
sai peenikese pilutaja,
Tuud kirutust mul meelen ei olõ’ õigõdõ. Kerge kirutaja ollu’. Kitsõ kõvast umma pruuti. Tuu oll’ jõulumäng, vahtsõnõ aastak ja kolmõkuningõ mängiti.
Tekst: ERA II 284, 620/2 (596) < Sangaste khk ja v, Korijärve < Karula – L. Pedajas < V. Karolin (sünd 1892) (1940).