Kanepi
Vaeslats imä kääpä pääl
VÄIKENE OLLI, ES MA NÄE,
kui mul kooli esä-emä.
Karan käve, löyse ma,
kohes emä matetu:
valge liiva mäe sisse,
hal’la mättä kynkä ala.
„Emäkene, tõsta’ pääd,
Mina tõsta ristikeist!“
„Rist om rassõ rindu pääl,
Kääbäs rassõ kässi pääl.
Rist ei anna ringuta,
Kääbäs kässi kyinitä.“
„Ui-ui-ui-ui, uma emä,
mis mul tegi võeras emä:
võeras emä minnu pess
viiskõrd päeval vitsuga.
Võeras emä minnu ai
uibu ala vitsu tooma.
Uibust satte häelmid –
minu silmist pisarid.
Kõik minu silmä pisara’
satte hõpe kaarikahe.“
Imä viidi tarest vällä,
arm aste aknast vällä;
imä viidi teed pite,
arm aste veerd pite;
imä hauda lasti,
arm alla langesi.
Viis ja tekst: ERA III 7, 66 (50) & ERA II 56, 47/8 (l) < Kanepi khk, Erastvere v, Kanepi al – Herbert Tampere < Hilda Akken (umb 25-30 a) (1932). Fon 365 c.