1. OH MI TSÕDSÕ, OH MI TSÕÕRI! (Halvale mehele)

*

OH MI TSÕDSÕ, OH MI TSÕÕRI!
Kes käsk´ sul kinäste kävvü’,
üle nurmõ nobõ’õhe,
üle välä väle’ehe,
üle silla sirgõ’õhe?
Sääl sinno nälägu’ näivä’,
pal´agu’ panni’ tähele.
oh mi tsõdsõ, oh mi tsõõri,
kas mi taalõ tsõdsõ kasudi,
taalõ Annõ avvustõli,
taalõ suurõlõ soelõ,
taalõ pikäle pinile,
kiriväle kirepile,
valgõlõ valõpilõ.
Oh mi tsõdsõ, oh mi tsõõri,
oodit sa ubinat orosta,
mäe päältä pähkenetä,
tulõ es ubinat orosta,
mäe päältä pähkenetä,
sinililli silla alt,
tulli orik orosta,
märikahõr mäe alt.
Oh mi tsõdsõ, oh mi tsõõri,
es sa kosi’ kulatskikodo,
es sa saa’ saiapaika.

Tekst: EKS 4° 4, 150 (19) < Räpina khk, Veriora v – Joh. Kotli < Tsia Anne (1877).

Postitatud Räpinä