Karula
Kauõlõ mehele
(OI) ÜTSIK OLLI MA IMÄLE,
ütsik olli ma esäle,
ütsik viiele vellele,
ütsik kasusysarõlõ.
Imä kutsõ kuldsõs tütres,
esä hõigas’ heldes tütres,
velle’ minnu kullas kutsõ’,
sysar’ hõigas’ hõbõhõs.
Viiäs kauõlõ mehele,
üle vii ütsik latsi –
anil linnat ajastajas,
kurõl linnat kuvvõs ajas,
pääsul linnat päiväs ajas.
Kuul ei saa’ sis imä kuulda’,
aastal esä nätäki’.
Imä opas’ kotust minnen,
manits’ majast saatõn:
“Panõ’ tii sa tähele,
tiirada raamatulõ.
Kui sullõ kuri ollas,
imä kuri, esä halb,
miheveli vihanõ –
tulõ’ kodu kohtulõ,
veeri’ vellile hüvvile.”
Kui saat’ imä tütre kotust,
pand’ rinda suurõ sõlõ,
kaala kalli hõpõlehe.
Ette panti peiu hiiru’,
külge küü hobõsõ’,
viirde panti velle ruuna’.
Viis: EÜS IX 1280 (27) < Karula khk, Vana-Antsla v – A. O.Väisänen, A. Nirk, R. Tamm < Eeva Valner, 68 a (< sünd. Sangastes) (1912/13).
Tekst: H III 11, 1921 (6) < Karula khk – Hans Tauk (1888).
Viisi orig üleskirjutus:
