Karula
Isa- ja mehekodu
*
KÄVE TIBU MA MURUL,
tandsõ tibu tanumil.
Õs mu täü’ imäl lüvvä’,
õs täü’ esäl tõrõldõ’,
õs vellele vihadõ’,
vellenaasõl naaratõllõ’.
Veli pand´ pirru purdõs,
olõkõrrõ kõnnikis.
Õs murru’ mul pird purdõn,
Olõkõrs´ kõnnikin.
Sai ma näius saanus,
tõistõ tallu viidüs,
peig pand´ puu purdõs,
kõopaku kõnnikis.
Murdu mul puu purdõn,
kõopakk kõnnikin.
Perrä no kai peiuimä,
perrä peiu kasvataja:
„Kunas seo uhmõr´ oolunõs,
tarupakk tasa’us!
Taad võit iitä’ irre ette,
taad võit panda’ palgi ette.“ –
Imäkene, ellekene,
esäkene, kullakõnõ,
lasõ’ sa iirul irsi vetä’,
paadil palki painutõlõ.
Viis ja tekst: RKM, Mgn. II 91 d < Antsla raj., Urvaste kn. Urvaste (< Karula khk, Vana-Antsla v) – H. Tampere, A. Garšnek < Helmi Vill, 43 a (1957). Lit. E.Tampere (1978).