Rõugõ
Kuri naine
VELLEKENE, HELLEKENE,
mis sa nii vahra naasõ võti’,
enne’ muid mustikallõ lätsi’?
Mustikaist saiõ must naanõ,
vavvõrmist saiõ varas naanõ.
Mine’ kodu, kuri naanõ,
mine’ tarrõ, tikõ naanõ!
Latsõ’ sul kotun koti sisen,
ahu perän alastõ.
Mine’ mäele palu perrä,
panõ’ puu’ purõlõma,
tõrvaskannu’ tõrõlõma,
hüdsehavva’ hürelemä.
Meil um tsõdsõ noorõkõnõ,
noorõkõnõ ku uibuossakõnõ,
nii ku vislapuumar´akõnõ.
Viis: EÜS I 997 (20a) < Rõuge khk – M. Hermann (1904).
Tekst: H II 32, 335 (3) < Rõuge – P. F. Kõiv, G. Raup (1889).
Viisi orig üleskirjutus:
