Põlva
Ori lahkub
*
ÄRÄ’ PIÄ MINA MINEMÄ,
ärä’ uba oiumahe,
ärä’ siista häästä rahva’ast,
peedsikosta [par´õmbasta?] perre’est.
Siin om rahvas ütsikeeli,
ütsikeeli, ütsi meeli.
Mina olõ võõras võrgutava,
hussi keeli hukatava.
Olõ-i mul tõugu siiä’ tettü,
olõ-i nuumat nisu nurmõ,
olõ-i kaubõld kaarapõldu.
Tõug iks tettü Tõrvanduhe,
kaara’ tettü’ Kammijahe,
kesvä’ tettü’ Kiräpähä’,
orassõgi’ Otipähä’.
Mino ime ütsik naan´õ,
ütsik naan´õ latsiline,
põõmi kesvä Kiräpääh,
põõmi kaara Kammijah.
Siiä’ ma jätä siidipadja [siidipaiga?],
asõmõgi anna muilõ,
velitsille vinnüville,
sõsarillõ kasuvillõ.
Viis: SKS, Hermann 4 (3) < Põlva khk – M. Hermann (1895-1896).
Tekst: H, Põlva 1, 1501 (78) – Põlva khk – Joosep Hurt (1865-1875).