Harglõ
Vara vaeslapseks
OH MA VAGA VAENÕLATSI,
ilma päädä’ pääsukõnõ.
Jäi iks maha’ marjasuuru,
põrmandulle põrmu suuru.
Lätsi kua lävele –
is olõ’ kotta kutsujat,
Lätsi aida lävele –
is olõ’ aidast andijat,
lätsi tarõ lävele –
is olõ’ tarrõ tõstijat.
Konh ma isti, sääl ma iksõ,
konh ma saisi, saina’ hämssi.
Viis ja tekst: EÜS I 791 (57) & EÜS I, 766 (57) < Hargla khk, Taheva v, Limpri t – J. Aavik < Heno Must, 66 a (1904).