Räpinä
Karske neiu
TULLI ÕKS MA ÜLES HUMMOGULT,
varra inne valgõt,
lätsi ma õks mõtsa kõndimahe,
hummogulta hulkumahe.
Kiä õks mul vasta puttunõs,
puttunõs õks, johtunõs?
Vasta õks mul puttu vanamiis,
ai jo õks ta rinda riidlõmahe,
ai õks ta kaala kaklõmahe.
Johtu õks vana vaiba väitse,
kõrvalõ õks mu rauda kõvõra.
Lasõ õks ma maalõ poisi massa,
söödüle õks poisi süäme.
Sõs viidi meid kats kohtulõ,
vanõmba no viidi õks mõisahe.
Kua sai no õks kohus korgõmb,
kua sai no õks õigus ülemb?
Näio sai no õks kohus korgõmb,
näio õigus ülemb.
Kohe õks no näio matõtigi,
maa õks sääl veret’ maas’kit,
suu õks sääl sinet’ sitikit.
Kohe õks no poissi matõtigi –
sääl õks siugõ sineti,
maa õks sääl mustõt’ mardikiid.
Kiä õks sääl käve kääpäle?
Ilves õks käve kääpäle,
nugis havvalõ halõsi.
Ilves õks iki ilosahe,
nugis nuudsõ nopõhõllõ.
Viis: EÜS IX 1352 (317) < Räpina khk, Kure k – A. O. Väisänen, A. Nirk, R. Tamm < Liisa Soeson, 71 a (1912/13).
Tekst: H II 45, 290/1 (7) < Räpina – P. Fr. Kõiv, kooliõp (< Setumaa) (1891).