Põlva
Nekrutilaul
*
POISIKESE, MEHEKESE,
talopoja tammekese;
üten uibun ossakese,
üte laane ladvakese,
kui tule süvä sükkus,
tasa talve alganes.
Naatas poissa põimamaie,
noori mehi nopimaie.
Ei võeta vigast väe pääle,
haiget sõa haro pääle:
senna viijas sirge vele,
viksi viijas Venemaalre,
punapõski Poolamaale.
Kodo kõrd jääs kõverille,
lugu lüvva lomberdille.
Velekese, noorekese:
üten koon kõneleme,
velekese veeretame.
Jummal teed iks tõse kõrra,
kohe keäki jäänenessa:
mõni saa liiva, mõni liina,
mõni Pihkva peräle,
mõni Moskva morole.
Kes pida Pihkva kübär,
kes kand Narva kaala räti,
mõni saa mõõga mõskijas,
mõni püssi pühkijas,
mõni kuninga kutsaris,
mõni sõa sõidu poisis.
Tekst: E 13391< Põlva khk, Navi k – J. Melzow ([Räpinä näütemängost) (1894).