Räpinä
Nekrutiks võtmine
POOSIKÕSÕ, TII’ MEHEKESE, poosikõsõ’, tii’ mehekese’,
talopoja’ tii’ talopoja’ tii’ talopoja’ tammõkõsõ’,
üteh uiboh ossakõsõ’,
üte laanõ ladvakõsõ’.
Kui iks tulõ süvä süküs,
tasa talvõ alganõssa,
naatas poissa põimõmaie,
nuurimiihi nobimahe;
võeta-i vigast väe pääle,
haigõt sõaharo pääle;
sinnä’ viiäs sirgõ vel’o,
viksi viiäs Vennemaalõ,
punapõski Poolamaalõ;
kodo kõrd jääs kõvõrillõ,
sugu liiva lombõrdillõ.
Velekese’ tii’ noorõkõsõ’!
Ütehkuuh nüüd kul’atamõ’,
velekese’ veerätäme’.
Jummal’ tiid iks tõõsõ kõrra,
kohe kiäki jäänenessä;
mõni saasõ liina, mõni saasõ liiva,
mõni Pihkva poolõgi,
mõni Moskva morolõgi;
mõni pidä Pihkva kübärä,
kand iks kasvai kaalaräti;
mõni saa mõõgamõskijas,
mõni püssäpühkijäs,
mõni kuninga kuts’aris,
mõni sõa sõõd’opoosis.
Viis: EÜS I 202 (59) < Räpina khk, Veriora v – A. Sibul < J. Poolakese (Räpina vallakooli õpetaja) noodist (1904).
Tekst: EÜS I 211/2 (4) < Räpina khk ja v, Orava k – A. Sibul < J. Polakes(s) (-1906).