Rõugõ/Kanepi
Öösel üksi
TULLÕNU ÕNNIS ÕDDAGUKÕNNÕ,
kuu lä ma õks maggama?
Ega üts lätt ummaga,
ega miis umma naasega,
velli läts noore noorikõga,
tüü pois’ läts tüdrukuga.
Kinka ma vaene piä minnema?
Ma õks ikkõ nulga poole,
tükki tühha sängu poole.
Hellisässõ veere lavva,
kollisassõ kolme lavva,
põrrisassõ perrä lavva.
Kõik umma külmä külle lavva,
seenetetü sängü lavva.
Külle pöörä, külma lövva,
sällä pöörä, saana lövva.
Kirpuga püvvä ma kõnnõlda,
luttigaga lusti lüvvä.
Minna võtti ja vihhasti,
rõiva üskä ja minnemä.
Latsi lae pääle maggama,
panni põhku külle alla,
põhku pääle, põhku alla.
Viis: ERA III 1, 11 (1) < Rõuge khk, Saaluse v – R. Päts < Miina Morell, 73 a (< Kanepi khk, Erastvere v) (1926).
Tekst: H III 11, 1434 (1) < Rõuge – Jaan Gutves (1889).
Orig viisi üleskirjutus: