Põlva
Kuld jälje peal. Sepale
NÄIOKÕSÕ’, NOORÕKÕSÕ’,
eläge’ ti suvi hüvilde,
siigi aigo armahe,
siigi tunni tullevahe
Kõnkõ’, näio’, kôrvitsikku,
pankõ’ jalga paaritsikku,
pankõ’ ti jäle’ jarre (järre’?),
pankõ’ ti sammo’ sakõ’.
Miä teil sammolõ sadasi,
miä jäie jäle pääle?
Kulda jäie jäle pääle,
hõpõ sammole sattõ.
Kiä kulla maast võti,
hõpõ sammolta salasi?
Olli ütsi väiko veli,
sii sii kulla maasta vôti,
hôpõ sammolta salasi.
Maasta võti, puhu’ pisti.
Veie liina sepä kätte,
lask´e sepä lavva pääle,
pand´e sepä paja pääle.
Sepä naan´õ naarahtie,
mustakolmu muha’õli.
Veli seppä pallõ’õli,
kulla seppä kumardõli:
”Tii’, seppä, till´o seppä,
rao’, seppä, raudaseppä!
Tii’ mi tsõdsõl suurõ’ sõlõ’,
Lasõ’ tsõdsõl laja’ lehe’,
tsõdsõ viiäs muilõ mailõ,
tsõdsõ kavvõhe kannõtas.
Sääl mi tsõdsõ sõimatas,
sõimatas ja laimatas:
”Oh sa, hebo, kos su helme’,
oh sa kabo, kos su kralli’?
Tullit sa helmidä’ küläle,
kaalatsida’ kar´amailõ.”
Viis: SKS, Hermann 5 (6) < Põlva khk – M. Hermann (1895-1896)
Tekst: H, Pôlva 1, 35/6 (12) – Pôlva khk – Joosep Hurt, Johan Hurt, Eeva Hurt (1865-1875).