*
MIS MA NÄIE NEIU KOTUN,
näie neiu väre’in,
kui ma lätsi neiu kuu’,
vääni [?] neiu väre’ile.
Näie ma ois´u orassõn,
sinesarvõ siatsõn,
kassi’ kangastõ kotti’,
hiire’ lõiki’ lõuvõndida,
rebäse’ reki tekki’,
haragõ’ haku vetti’.
Kikas hannastõ [?] kirg´,
kana lõõrist munnõ lõi.
Sii ma näie neiu kotun,
näie neiu velissiin.
Tekst: H III 22, 208 (9) < Hargla – P. O. Kima (1894).