*
KAS TAA MASS MII VAAV´A,
mii’ vaav´a, meeste vaav´a,
mii’ hulga hobõstõ vaav´a,
pääle katsa kaasike vaav´a.
Är’ no iks mass mii’ vaav´a,
mii’ vaav´a, meeste vaav´a,
mii’ hulga hobõstõ vaav´a,
pääle katsa kaasike vaav´a.
Tühält lätsi, tükü tõiõ,
ao viidi, as´a saiõ,
tõi kodo kukukõsõ,
moro pääle munakõsõ,
ussaida ubinakõsõ,
saiõ talolõ tallitaja,
imele iistminejä.
Ärä’ peti, ärä’ võti,
peti piirakuküdsäjä,
laja vadsa latsutaja,
puhta pudro kiitijä,
valgõ vadsa küdsäjä,
ilosa lastõ imetäjä.
Kuulõ’, noorik noorõkõnõ,
kodotütär´ kukukõnõ,
ärä’ käägu’ kärkih,
Pangu’u’ ust paukuh.
soola- lasõ’ -saajal suigatada’,
leeväsaajal lebädä’,
tekku-ui’ usse uugahust,
pajalavva plaksahust.
Olõ’ hoolikas hummongu,
meelitarka mehenaan´e,
uutku-ui’ ülesajajat,
uutku-ui’ mano manitsõjat,
kõrvalõ kõnõlõjat.
Haara’ umasta aosta,
taipa’ täivatähistä.
Tulõ’ üles hummongulla,
inne varra valgõ’õla,
nüssä’ lehmä’, saada’ kari,
lasõ’ huu’ huulitsalõ,
varsa’ lasõ’ vaanijalõ.
Jätä’ küdü küle pääle,
nado armas asõmõlõ,
sis kullas kutsutas,
hõpõ’õsta hõõgatas.
Heedäku-ui’ sa mari makama,
linnukõnõ lebämä.
Tii’ tii tiigi poolõ,
aja’ jäle’ järve poolõ,
kaalu’, näio, kaavo poolõ.
Hillä mine’ ime mano,
tassa ülä taadi mano,
hillä sa imä virotõlõ’,
tassa taad´e liigutõlõ’.
Tulõ’ üles, ülä ime,
kaalu’ üles, kaasakandja,
pada sako pallõ’õlõs,
katal kesvi keertõlõs.
Sao sisse salvõterri,
ülä imel süä süttü,
ülä imel miil´ miildü.
Sai meelekas minijä,
helläline pojanaan´e,
saa külge jo küllütellä’,
saa sälgä jo sirotada’.
Kui mu haigõs haarõtas,
kui tõbitsõs tõmmatas,
jää ei leib küdsämädä’,
jää ei pada kiitmädä’,
jää ei pereh söömätä’.
Tekst: EKS 8° 3, 423/7 (19) < Räpina khk, Naha k – Joh. Hurt (1876).