Räpinä
Veli tull’ sõast kodo
***
2
VELI TULL’ KODO KOSTILÕ,
vanõmbita vaatamaie.
Aie hobo tarõ lävele,
vaskipannõl’ paistõsigi.
Hiiro hirnat’ edimäst kõrda,
tulli emä vällä kaemaie.
„Tulõ’ emä, tunnõ’ poiga!“
Emä es tunnõ’ umma poiga.
Veli aie hobo kambrõ lävele.
Hiiro hirnat’ tõista kõrda,
tulli esä kaemahe kaemaie.
„Tulõ’, esä, tunnõ’ poig!“
Esä es tunnõ’ umma poiga.
Veli aie hiiro aad’a lävele,
hiiro hirnat’ kolmandat kõrda.
Tulli sõsar kaemahe,
sõsar tuus’e umma veljä
umast antust hammõsta,
kirivistä kindistä.
„Velekene, helläkene,
kas om sõan seereluida?“
„Nii om sõan seereluida,
kui siin aiasaibi’ita
„Velekene, helläkene,
kas om sõan meeste päidä?“
„Nii om sõan meeste päidä,
kui siin aian kapstapäidä.“
„Velekene, helläkene,
kas om sõan meeste verdä?“
„Nii om sõan meeste verdä,
kui siin jõõn vesi juuskva.“
Lauldes korratakse iga laulurea esimest poolt kaks korda ja igat värssi ka kaks korda.
Viis: ERA III 6, 205 (48) < Räpina khk, Meeksi v, Mehikoorma k – K. Leichter < Els Kliiman, 63 a (1931). Fon 344.
Tekst: ERA II 63, 573/4 (35) < Räpina khk, Meeksi v, as – R. Viidebaum < Liina Valk, 70 a (sünd 1863). (1933).