Vahtsõliina
Sõalaul
Var (viis 2):
KURI LUGU TULL’ KUNINGISTA,
vainulugu valitsõjist,
lõivu linnu lõukõsta,
pääsü pääväminekusta.
Kelles kõrda sõtta jo minnä’?
Sõsarõl kõrd sõtta minnä’,
vellel noorõl kodo jäiä’.
Istõ sõsar ehtimähe,
kääni jalga kängimähe,
Esi’ tä ehe, esi’ tä iki.
Nakas’ veli mõtõlõma:
miä sõsar sõan tege –
sõan om püssä pühkimine,
sõan om mõõga mõskõminõ,
hall’a ravva hariminõ.
Istõ veli ehtimähe,
kääni jalga kängimähe.
Esä täl hoolits’ hobõsida,
veli täl valmist’ vangõrida,
sõsar sõrmõkindiida,
naanõ täl narmakaputida.
Haari täl imä küsütellä’:
„Pojakõnõ, poisikõnõ,
kunas sa kulla kodo tulõt?” –
„Inne iks minno kodo uutku-i,
ku lätt varõs valgõ’õssõ,
kaarna luigakarvalidsõs.”
Viisid ja tekst: EÜS I 1000 (35 a, b, c) & EÜS I 991 (36) < Vastseliina khk, Orava v – Miina Hermann < Jaan Püvi (1904)