Karula
Sõalaul
MEID OM VIISI VELITSIDE,
kuuõkõisi kurvitside.
Kellel kõrda sõtta minnä’,
kellel kõrda kodo jäiä’?
Kas om vanal vai om noorõl?
Noorõl kõrda sõtta minnä’,
vanal kõrda kodo jäiä’.
Imä oppas kotost minnen:
“Ku sa üle Koiva läät,
ärä’ sa joogu’ Koiva vettä –
Koiv om täüs kuulja luida.
Ku sa üle Narva läät,
ärä’ sa joogu’ Narva vettä –
Narv om täüs naistõ päidä.”
Ku iks sõtta peräle saie,
naksi ülemb küsümäie:
“Midä tüüd jäi esä tegemä?”
“Esä jäi tõlda tegemäie.”
“Mida tüüd jäi veli tegemä?”
“Veli jäi vehmriid vedämäie.”
“Midä tüüd jäi imä tegemä?”
“Imä jäi kangast kudama –
inämb om sääl iku vett,
kui neid kanga langakõisi.”
“Mida tüüd jäi sõsar tegemä?”
“Sõsar jäi kinnast kirjutama –
inämb om sääl iku vettä,
kui neid kindakirjakõisi.”
Viis ja tekst: EÜS VII 879 (27) & EÜS VII 1304/6 (100) < Karula khk, Vana-Antsla v, Peetsi t – M. Pehka, R. Tamm < Els Koemets, 46 a (1910).