Urvastõ
Teng – hobõnõ. Sarvõpuhkminõ
IIDU’, TIIDU’, TINGÄ LÖÜSE,
tingäga ma hobõsõ osti.
Lätsi üle suurõ söödü,
löüse üte lutukõsõ.
Naksi toda ajama.
Koes helü kuuldu?
Roodsu valda kuuldu.
Roodsu s´aksa’ kakkõlõma,
Peräkülä pini’ purõlõma.
Kir-käär kivi maalta võti,
pirr-päär pini pääle tulli,
leie’s pinile nuki pääle,
virr-varr veri vällä tulli.
Viis: EÜS VII, 881 (37) < Urvaste khk, Vaabina v, Jakobi t – M. Pehka < Meos Kolk, 75 a (1910).
Tekst: H III 9, 751/2 (89) < Urvaste khk, Vana-Antsmõisa v – Gustav Seen (1889).