Karula/Urvastõ
Talsipühä likõri’
*
Mängjä’ saisva’ katõn rian, ütstõõsõ vasta, käest kinni’ hoitõn ja edesi-tagasi kõigutõn. Sis läävä’ edimädsest riast är’ kolm mängjät. Üts nuurmiis ja kats esämiist. Käüvä’ ümbre tõõsõ ria, üts esämiis iin, sis nuurmiis ja tõõnõ esämiis takan – laulva’ ja kaesõ’ hoolõga tõõsõ ria mängijit:
LIKÕRI’ LÄÄVÄ’, LIKÕRI’ LÄÄVÄ’,
likõri’ otsva’ umma ossa,
likõri’ kaeva’ umma Kaie.
Tõõnõ rida hoit hinnäst herevil ja küsüs lauldõn:
Mis likõri’ tahtva’, mis likõri’ vahtva’?
Ja ümbrekäüjä’ vastasõ’ lauldõn:
Likõri’ tahtva’ leiku lüvvä’,
leiku lüvvä’, heiku hüvvä
toolõ kehväle talulõ,
toolõ vahtsõlõ murulõ!
Tuu pääle laul edimäne rida:
Mis mi anna likõrillõ,
ei olõ’ kulda, ei olõ’ hõpõt,
ei olõ’ tinna tettü, ei vaskõ valõtu,
kuri tüü kullasta, hõel tüü hõbõʼõst,
vaivalinõ vasõsta.
Tuu pääle laulva’ ümbrekäüjä’:
Esi’ meil kotun kuldaseppi,
tii veeren tinaseppi,
vankri all um vaskseppi.
Mi taha pruuti,
otsi umma mõrsjakõista.
Tuu pääle laulva’ tõõsõ ria mängjä’:
Ei mi keelä’ teile pruuti,
ei mi hoia’ otsimast,
meil um nuuri neiukõisi,
sõstrasilmi sõsarida,
punapõski piigakõisi.
Võta’ nu, likõr, uma pruut,
otsi’ üles mõrsjakõnõ!
Tuu pääle võtt esämiis tõõsõ ria mängjist üte neiu, pand neiu käe noorõmehe kätte. Sis läävä’ mõlõmba ria mängjä’ kokko tsõõris. Tsõõri keskehe jääse’ neiu, nuurmiis ja kats esämiist.
Ümbrekäüjä’ laulva’:
Sai, sai siidisõrmi,
siidi sõlmi, niidi mõlmi,
sai aabitsõ ajaja,
sai kirja kirutaja,
ohukõsõ umbõlija,
peenikese pilutaja.
Mi kalli’ kasulatsõ’,
mi armsa’ imälatsõ’!
Peio asõmõl ots näio peiot. Mängo kõrd om sama. Noorõmehe asõmõl astus edimädsest riast vällä näio katõ kaasitajanaasõga. Näio saatja’ laulva’:
Mi taha ts’urra,
mi taha peiukõist,
otsi umma kaasakõist!
Ja tõõnõ rida laul.
Ei mi keelä’ teile peiut,
ei mi hoia’ otsimast.
Meil um tarku tallipoissõ,
hoolikiid hobõsõpoissõ –
läbi pilu pistva’ kaara’,
läbi akna andva’ kaara’.
Tallin süütvä’, tallin juutva’,
talli takan hobõsiid tantsutõvõ’.
Siist saat sa suurõ mehe,
suurõ mehe, pikä poisi,
kuulsa hobõsõhoitja,
kõrralitsõ luvvaköütjä,
majja pehme leevä tuuja,
üle külä uhkõ peremehe.
Tekst: RKM I 13, 522/4 < Urvaste v, Karula (Vana-Antsla v, Kabela k) – Anna Pärsimägi < Leena Liba (1976). (Viide kontr.)