Rõugõ
Mängo seletüs
*
Latsõ’ istusõ’ maaha, põrmandu pääle vai maa pääle, ütstõõsõ üskä. Üts näist jääs saisma, võtt üte toki (nuia), istus toolõ ratsamuudu sälgä ja sõit nii mõnõ kõrra ümbre istjidõ. Peräkõrd jääs saisma, tõmbas kats kõrda põrmandut piteh ristitähte ja ütles: „Kriips, kraaps, siist saa!“
Üts istjist küsüs: „Mis sul vaia om?“
Vastus: „Ma tulli ritku otsma.“
Küsümine: „Kohes sa nuu’ rida’ panni’, mis ma sullõ eelä’ anni?“
Vastus: „Nuu’ panni sanna paja pääle, esi’ lätsi kotta kuuma putru maitsma, seeni’ olli’ külä pini’ är’ söönü’.“
Nüüd andas luba ritku üles kaksada’. Ridatahtja võtt edimädsel maanistjal kässipite kinni’ ja vinnas tedä üles, mink man tõõsõ’ tuud nii kergehe lasõ-õi, a peräkõrd siski perrä andvad. Üles kaksatu „ritk“ saa no’ ridaotsjas, a inneskine istus „ridas“ maaha tõisi taadõ. Nii lätt mäng edesi.
Tekst: H II 56, 1041/2 (2) < Rõuge – M. Jennes (end M. Laanela) (1896).