OLEKS MINU OLEMINE… Küla (kogukond) on staatus ja kõrts sotsiaalvõrgustik. Kui mõisnik tegi rentnikest kupjad ja sulastest mõisateenijad, muutusid suhted ja „seisuslikud“ vahekorrad: laulud viivad mõttele, et ori ei taha saada vabaks, vaid orjapidajaks.
Meie küla – ilus küla
Humal huikas, saar õllest
Kõrtsilaulud, joodiku kojukutse
Mõis, saksad, mõisast põgeneja
Orja ase, orja palk, orja uni,
Ori taevas
__M e i l__o n__k e n a__k ü l a__
1. KELLE SII KÜLA NÄVVESSE
Ilus küla. Imelik maja
Kursi/Äksi
KELLE SII KÜLA NÄVVESSE,
kelle paika paistunessa?
Kilingu küla nävvesse,
Maaringu paika paistunessa.
Teeme küla kui kiriku,
õvve aia kui alevi,
teeme küla köömenista,
teeme valda vaarakista,
purre ümmer porgandista,
repi een rõikeesta,
mull´ered kana munasta.
Äitseb küla köömenista,
äitseb valda vaarakista,
repi een rõikeesta,
mull´ered kana munasta,
purre ümmer porgandista.
Kas kaob küla mürinat,
kas vajub valla varinat,
lõppeb või küla lõbinat?
Laulnud Mai Paiu (83 a) (EÜS VIII 291 (21) < Kursi khk, Härjanurme v, vstmj < Pööra k – J. ja M. Kärt, 1911); tekst: Maret Koorits (76 a) (H II 50, 814/5 (94) < Äksi khk, Saadjärve v – P. Sepp, 1894).
2. KELLE SIE KENA KÜLAKE
Ilus küla
Kodavere
KELLE SIE KENA KÜLAKE, verevere kompalija,
verevere-vaa, verevere-vaa,
verevere kompalija,
kelle aiad haljendavad, verevere kompalija,
verevere-vaa, verevere-vaa,
verevere kompalija?
Meie sie kena külake, verevere kompalija,
verevere-vaa, verevere-vaa,
verevere kompalija,
meie aiad haljendavad, verevere kompalija,
verevere-vaa, verevere-vaa,
verevere kompalija,
meie katused kajavad, verevere kompalija,
verevere-vaa, verevere-vaa,
verevere kompalija.
All õli järve, peäl õli nurme, verevere kompalija,
verevere-vaa, verevere-vaa,
verevere kompalija,
keskeel kena külake, verevere kompalija,
verevere-vaa, verevere-vaa,
verevere kompalija.
Avid hallid, küüd seljad, verevere kompalija,
verevere-vaa, verevere-vaa,
verevere kompalija,
avid kullased jõela, verevere kompalija,
verevere-vaa, verevere-vaa,
verevere kompalija.
Seäl kasvid suured suared, verevere kompalija,
verevere-vaa, verevere-vaa,
verevere kompalija,
suured suared, arvad õksad, verevere kompalija,
verevere-vaa, verevere-vaa,
verevere kompalija.
Kõik lehed linda täis, verevere kompalija,
verevere-vaa, verevere-vaa,
verevere kompalija,
kõik õksad õravid täis, verevere kompalija,
verevere-vaa, verevere-vaa,
verevere kompalija.
Viis: Mari Poks (s. Lõhmus, 66 a) (EÜS II 279 (23) < Kavastu v, Koosa küla ligidal – A. Liiv ja J. Raja, 1905); tekst: Liisu Kübar (84 a) (H II 4, 575 (54) < Kodavere khk, Alatskivi v, Kitselinna k – M. Koik ja J. Härms, 1887).
3. OH SEDA LAHEPERA KÜLA!
Ilus küla
Kodavere
OH KÜLL SEDA LAHEPERA KÜLA,
Lahepera küla lapsekesi! –
All õli jõgi, peäl õli mägi,
keskeel kena külake.
Seäl õlid näiud nägusad,
mõned nii ime ilusad!
Sinna kääsid salgu saksad,
salgu saksad, puhme poosid,
egal kuul kuninga poead,
vahest arvast aeda mehed,
ega reedi Riia härrad,
kõlmaba õhtu Kõkkaru poosid,
lauba õhtu Lahepera poosid.
Viis: Mari Poks (s. Lõhmus, 66 a): (EÜS II 282 (34) < Kavastu v. Koosa küla ligidal – A. Liiv ja J. Raja, 1905); tekst: Kadri Kriit (H II 4, 565 (34) < Kodavere khk, Alatskivi v, Kriidi t – M. Koik ja J. Härms, 1887).
4. MEIE KÜLA, KENA KÜLA
Ilus küla
Kursi
__V i i n a_j u u e s_v i i d a n_a e g a__
1. VIINA JUURES VIIDAN AEGA
Humal
Torma
VIINA JUURES VIIDAN AEGA,
õlle juures olen alles.
Ma oles kohe kodu läinud,
ma oles ammu ära läinud,
lähaks ära, ei läbeda.
Ma oleks tuas tudunud,
omas majas maganudki,
pannud pea padja peale,
painutand palaka peale.
Aga nüüd joon ma kõrtsis,
lakun kõrtsi laua peal,
panen pea paku peale,
painutan põranda peale.
Viis Kõnnu mõisa virtinalt (GEG, DH 519, 15 (7) < Torma khk, Kõnnu mõis – E. v Schultz-Adajevskij < A. Reilian, 1884); teksti kirjutas üles E. J. Õunapuu (H II 50, 335/6 (2) < Torma khk, 1894).
2. HUMAL HUIKUS, KÄBI KÄRKIS
Humal
Torma
HUMAL HUIKUS, KÄBI KÄRKIS,
humal huikus ummikusse,
käbi kärkis põõsaasse:
„Tule tänna, noorimees!
Võta mind sekil selgajani,
vii mind kotissa koduje,
pane parsile kuivama!
Sealt ma tükin tünderisse,
poen õllepoolikussa,
veeren viina veerandisse,
astun õlleankurisse.
Võtan meestel meeled peasta,
pooled meeled poiste peasta,
natukese naiste peasta.
Mehed mütsita müravad,
naesed tantsivad tanuta,
poisid poole saapaasta.“
Viinakene, vennakene,
õllekene, oimukene,
kaljakene, kaimukene!
Viis Kõnnu mõisa virtinalt (GEG, DH 519, 15 (7) < Torma khk, Kõnnu mõis – E. v Schultz-Adajevskij < A. Reilian, 1884); teksti kirjutas üles E. J. Õunapuu (H II 50, 335/6 (2) < Torma khk, 1894).
3. TEE OLI VILTU, MAA OLI VILTU
Joodiku laul. Tee oli viltu
Torma
TEE OLI VILTU, MAA OLI VILTU,
kõrtsinaene kõndis viltu,
õlletoop oli uurakille,
kaljatoop oli kallakille,
viinaklaas oli vildakille,
uluauk oli upakille.
Viis Kõnnu mõisa virtinalt (GEG, DH 519, 15 (7) < Torma khk, Kõnnu mõis – E. v Schultz-Adajevskij < A. Reilian, 1884); teksti kirjutas üles H. Mann (H III 9, 151 (9) < Torma khk, Torma v, 1889)
4. UITAT, TUITAT, TUI-TAT-TAA!
Joodiku laul
Kursi
UITAT, TUITAT, TUI-TAT-TAA!
Suu on viltu viina poole,
jalad kõverad kõrtsi poole.
Täna joun tädide peale,
ommen viie venna peale.
Täna joun täied toobid,
ommen toobid upakille,
õllekannud kallakille.
Hõiska mats ja ma löön tralli,
viiskümmend tralli korraga!
Viis: Mai Paiu (83 a) (EÜS VIII, 296 (31) ) < Kursi khk, Härjanurme v, vstmj < Pööra k – J. ja M. Kärt, 1911); teksti kirjutas üles H. Raid (H II 49, 555/6 (2) < Kursi khk, 1894).
5. KES TEIND ÕLLE MEKKI MÖÖDA
Õlu. Saar õllest
Kursi
KES TEIND ÕLLE, KES TEIND ÕLLE MEKKI MÖÖDA,
kes teind õlle, kes teind õlle mekki mööda?
Olga terve, olga terve õlle pruulel,
olga terve, oiga terve õlle pruulel!
Mina mekkin, mina mekkin meelta mööda,
mina mekkin, mina mekkin meelta mööda,
katsun kannu, katsun kannu äärta mööda,
katsun kannu, katsun kannu äärta mööda.
Joon mina õlled, joon mina õlled, joon ma viinad,
joon mina õlled, joon mina õlled, joon ma viinad,
viskan vitsad, viskan vitsad vitsikusse,
viskan vitsad, viskan vitsad vitsikusse,
kannu lauad, kannu lauad kaasikusse,
kannu lauad, kannu lauad kaasikusse.
Sääl siis kasvis, sääl siis kasvis suuri saari,
sääl siis kasvis, sääl siis kasvis suuri saari,
suuri saari, suuri saari, arva oksa,
suuri saari, suuri saari, arva oksa –
igas oksas, igas oksas oravida,
igas oksas, igas oksas oravida,
igas tipus, igas tipus tiidulindu,
igas tipus, igas tipus tiidulindu,
igas ladvas, igas ladvas laululindu,
igas ladvas, igas ladvas laululindu.
Laulnud Jaan Puusepp (80 a) (EÜS VIII 286 (12) ja EÜS VIII 229/30 (14) < Kursi khk, Puurmani v – J. ja M. Kärt, (1911).
6. TERE, TERE, KÕRTSUKENE
Kõrtsilaul. Joodiku kojutulek
M-Magdaleena
TERE, TERE, KÕRTSUKENE,
tere, kõrtsu kaubakene,
tere, õllekannukene
tere, viinaklaasikene!
Viinakene, vintsukene,
punakaela puntsukene,
ehk sa mind küll maha tõukad,
siiski mina üles tõõsen,
sinust jälle kinni (h)akkan!
Täna joome täied toobid,
täna joome täied mõõdud,
homme toobid upakille,
viina mõõdud vildakille.
Koju minnes tee oli viltu,
pajupõesad paistsid viltu.
Viisi kirjutas üles C. V. Ärtis (EÜS IV 873 (2017) < M-Madgaleena khk, Kudina v, Kaiavere k); tekst: Sohvi Tamming (79 a) (EÜS II 406/7 (137) < Kodavere khk, Pala v, Nõva k, Niidike t < M-Magdaleena khk, Jõe v – A. Liiv ja J. Raja, 1905) ja Elsa Wäärno-Masing (H II 53, 45 (48) < Oudova < M-Magdaleena khk, Vara v – H. Masing, 1895).
7. KES TULEB VASTA LAALEMAIE?
Joodiku kodukutse
M-Magdaleena
Võitulaulmine
KES TULEB VASTA LAALEMAIE,
kes tuleb sõnu vahetama?
Mis mina oolin ollessagi,
kuulan kõrtsis käimassagi!
Põle mul äia, põle mul ämma,
põle mul ämma augutama,
naista noorta noogutama.
Ikke juun mina kõrtsissagi,
laalan kõrtsi lavva piala,
kaksi kätta kannu piala,
viisi sõrme vitsa piala.
Tuli sõnum järele:
„Jubap su obu surebki!“
„Surgu piale, kui on surnud,
ostan ommen uvve jälle,
mis viib kareldes keriku,
pööreldes püha kojasse!“
Ikke juun mina kõrtsissagi,
laalan kõrtsi lavva piala,
kaksi kätta kannu piala,
viisi sõrme vitsa piala.
Tuli sõnum järele:
„Jubap su naine surebki!“
„Surgu piale, kui on surnud,
võtan ommen uvve naise,
linnast valge linnukese!“
Ikke juun mina kõrtsissagi,
laalan kõrtsi lavva piala,
kaksi kätta kannu piala,
viisi sõrme vitsa piala.
Tuli sõnum järele:
„Jubap su isa surebki!“
„Eks ma jää isi isassaksi,
leeva ette andijaksa!“
Ikke juun mina kõrtsissagi,
laalan kõrtsi lavva piala,
kaksi kätta kannu piala,
viisi sõrme vitsa piala.
Tuli sõnum järele:
„Jubap su ema surebki!“
Nüüd on kohus koju minna.
Viisi kirjutas üles C. V. Ärtis (EÜS IV 873 (2017) < M-Madgaleena khk, Kudina v, Kaiavere k); teksti G. Tenter (H II 28, 395/6 (79) < M-Magdaleena khk, 1888).
8. TERE, TERE, KÕRTSUKENE
Kõrtsilaul
M-Magdaleena
TERE, TERE, KÕRTSUKENE,
tere, kõrtsu uued uksed,
tere, saarised sagarad,
pihlakased pingikesed!
Enne mina siit ei kao,
enne kui tua lahutan,
selga võtan seinapalgid,
ahju hammaste vahele.
Oh sa vilets viinakene,
rahaline riistukene,
kurku läed sa kuuti lüies,
lõua alla laksutelles!
Viis: Eeva Reimann (EÜS V 1178 (7) <M-Magdaleena khk, Elistvere v – J. Välbe, 1908); teksti kirjutas üles R. Eres (E 71168/9 (3) < M-Magdaleena khk, 1931).
9. PEREMEES KÕRTSIS, VÕLG OLI KAELAS
Kõrtsis
M-Magdaleena
PEREMEES KÕRTSIS, VÕLG OLI KAELAS,
perenaene parsil, perse oli paljas,
sulane nukas, kulp oli seljas.
siga oli sulus, sukad jalas.
Viisi kirjutas üles C. V. Ärtis (EÜS IV 873 (2017) < M-Madgaleena khk, Kudina v, Kaiavere k); tekst: Elsa Wäärno-Masing (H II 53, 49 (55) < Oudova < M-Magdaleena khk, Vara v – H. Masing, 1895).
10. LÄKSIN MA LÄBI KÜLADE
Joodik
Äksi
LÄKSIN MA LÄBI KÜLADE,
helkis helmine hobune,
raksus raudine värava,
lõksus looka kuldakeissi.
Tere, tere kõrtsikene,
tere, kõrtsi, kõrvekirja,
kõrtsi räästas rätikirja,
kõrtsi põrand põllekirja,
mina ise hirvekirja!
Vot, joon õlled, kõlistan kannud,
viskan vitsad vitsikuije,
kannu lauad kaasikuije:
vitsast kasvab vitsametsa,
kannu lauast kaasikmetsa!
Viis: Taavet Ansip (86 a) (ERA III 6, 83 (4) < Äksi khk, Elistvere v, Õvanurme k – K. Leichter, 1930. Fon 316 b); teksti kirjutas üles H. Maasen (H III 8, 760 (10) < Äksi khk, 1890).
11. KÕRTSIS JÕIN MA KÕIK SEE PÄEVA
Joodiku kojukutse
Äksi/Ta-Maarja
KÕRTSIS JÕIN MA KÕIK SEE PÄEVA,
kõrtsis kõik see nädala,
kõrtsi jõin ma kõrvikese,
alevisse hallikese,
turule tulivereva.
Istun kõrtsis laua taga,
kaksi kannu mul käessa,
kaksi kätta kannu külles,
viisi sõrme vitsa peale.
Kodust kutsujad järele:
„Tule kodu, kõrtsijoodik,
saa kodu, kõrtsilakard!
Kodus on sull kaksi kahju
naine surnud, hobu koolu!“
Nüüd on vaja koju minna:
naista matta, hobust osta.
Täna ostan, homme matan,
tunahomme jälle kõrtsis!
Istun kõrtsis laua taga,
kaksi kannu mul käessa,
kaksi kätta kannu külles,
viisi sõrme vitsa peale.
Viis: Taavet Ansip (86 a) (ERA III 6, 83 (4) < Äksi khk, Elistvere v, Õvanurme k – K. Leichter, 1930. Fon 316 b); teksti kirjutas üles A. Feldmann (E 18806/7 (8) < Ta-Maarja, Vesneri, 1895).
12. OLGA TERVE, ÕLLESEPPA!
Saar õllest
Palamuse
OLGA TERVE, ÕLLESEPPA,
kes on teinud hea õlle!
Mina mekin meelta mööda,
katsun kannu ääri mööda.
Joon õlle, kõristan kannu,
viskan vitsad vitsikusse,
kannulauad kaasikusse.
Sinna kasvis suuri saari,
suuri saari, laia oksi.
Igas oksas oravida,
igas latvas laululindu,
igas tipus tiidulindu.
Sealt ma raidsin rattapuida,
isa härja ikkepuida,
vennal ratsu rangipuida,
õele kurikapuida.
Viis ja tekst: Helene Maasen (EÜS V 1183 (38) ja (E 52021 < Palamuse khk, Kaarepere – J. Välbe).
13. OLGA TERVE, ÕLLE PRUUVEL!
Saar õllest
Laiuse
OLGA TERVE, ÕLLE PRUUVEL,
kis teind õlle miki-maki!
Mina mekin meelta mööda,
katsun kannu äärta mööda,
tõstan toopi jõudu mööda.
Joon õlled, kõristan kannud,
viskan vitsad vitsikuije,
kannu lauad kaasikuije.
Kus ma vitsad viskaneksi,
sinna kasvis vitsametsa;
kus ma lauad lahutasin,
sinna kasvis suuri saari –
suuri saari, laija laasi,
igas tipus oli tihane,
igas oksas oli orava,
igas ladvas laulis lindu,
igas kuuses kukkus kägu.
Teised jõid üva õluta,
mulle anti astja vetta,
toodi tõrre loputusta.
Viis: Jüri Remmelgas (EÜS V 1185 (51) < Laiuse khk – J. Välbe, 1908); teksti kirjutas üles M. Kolluk (EKS 8° 2, 772 (9) < Laiuse, Ellakvere k, 1880).
14. SENNIKS ÕED, SENNIKS VENNAD
Seni sõbrad, kui õlu toobis
Kursi/Laiuse
SENNIKS ÕED, SENNIKS ÕED, SENNIKS VENNAD,
senniks õed, senniks õed, senniks vennad,
kui oli kapas, kui on kapassa õluta,
kui oli kapas, kui on kapassa õluta,
kui oli kannus, kui on kannussa õluta,
kui oli kannus, kui on kannussa õluta,
peekerissa, peekerissa piisakene,
peekerissa, peekerissa piisakene,
tinatoobis, tinatoobis tilgakene,
tinatoobis, tinatoobis tilgakene.
Lõppis kapas, lõppis kapasta õluta,
lõppis kapas, lõppis kapasta õluta,
lõppis kannus, lõppis kannusta õluta,
lõppis kannus, lõppis kannusta õluta,
peekerista, peekerista piisakene,
peekerista, peekerista piisakene,
tinatoobist, tinatoobist tilgakene,
tinatoobist, tinatoobist tilgakene,
siis olid õed, siis olid õed ulkumassa,
siis olid õed, siis olid õed ulkumassa,
siis olid vennad, siis olid vennad vehkimassa,
siis olid vennad, siis olid vennad vehkimassa!
Viis: Jaan Puusepp (80 a) (EÜS VIII 286 (12) < Kursi khk, Puurmani v – J. ja M. Kärt, (1911); teksti kirjutas üles M. Kolluk (EKS 8° 2, 671 (1) < Laiuse, 1879).
15. JOO, KURKU, KANNA, KAELA!
Joodiku laul
Kursi/Laiuse
JOO, KURKU, KANNA, KAELA,
võta vastu, vaskirinda!
Küll need jalad koju viivad,
sääred sängije seavad,
põlved põhkuje poevad,
labajalad voodeeie.
Hõiskan muude õlle peale,
karjun teiste kalja peale,
vingun teiste viina peale!
Ei ole kodu kedagi,
ei ole majas midagi:
pere sõi pädakajuuri,
lapsed männiladvakeisi.
Mina hõiskan, miks ei hõiska –
raha mul raksub rätikussa,
tibu tillerdab pihussa!
Viis: Mai Paiu (83 a) (EÜS VIII, 296 (31) ) < Kursi khk, Härjanurme v, vstmj < Pööra k – J. ja M. Kärt, 1911); teksti kirjutas üles G. Soo (H II 50, 133/4 (6) < Kursi, Laiuse khk, 1880).
__O l e k s__m i n u__o l e m i n e__
1. MUL OLI MULLU MUSTIKLEHMA
Mõis kurnab valda
Laiuse
MUL OLI MULLU MUSTIKLEHMA,
magu jooksis mööda maada,
udar uuta lunda mööda.
Ei see toond alli ärjakesta,
tõi aga punase puniku.
Ärra tahtis äida lehmi,
saatis kubjakse külasse,
kuulsa Taaleri talusse.
Mina kubjast palumaie:
„Kulla kubjas, ella kubjas,
võtta mustad mullikesed,
võtta päitsud pullikesed –
jätta mu punik järele!“
Kubjas ei kuuld palumista,
kepikandja kaebamista.
Ära viis õhva, õgija,
ära viis puniku punase.
Viis: Mart Pill (75 a) ( EÜS VIII 1151 (7 e ) < Laiuse khk, L-Tähkvere (end Leedi) v – K. Viljak ja V. Rosenstrauch, 1911); teksti kirjutas üles J. Remmelgas (H I 2, 428 (23) < Laiuse khk, 1888).
2. TAHETI MIND TALUPOJAKS
Kättemaks sakstele. Kubjas mõõtis suure tüki
Laiuse
TAHETI MIND TALUPOJAKS,
pandi minda peremeheks.
Anti paar mul häida härgi –
üks oli sitik, tõine parmu.
Aeti esmaspääv teole –
ei läind esmaspääv teole.
Läksin teisipääv teole:
härjad võeriti eessa,
sahad servila vankrissa.
Tuli kubjas mõisa poolt,
kilter kurja lauda poolt,
mõetis mulle tüki maada,
tee ääre tihke maada,
aia ääre halba maada.
Kündsin pääva, kündsin kaksi,
tuli välja palav pääva.
Sitik see sita poega,
parm see lendas lepikusse.
Siis jäid ikked inisema,
jutad joru ajama,
sahad jäid sööti lõikamaie,
aia nurgad oigamaie.
põllu peendrad põdemaie.
Viis: Mart Pill (75 a) ( EÜS VIII 1151 (7 e ) < Laiuse khk, L-Tähkvere (end Leedi) v – K. Viljak ja V. Rosenstrauch, 1911); teksti kirjutas üles H. Asper (H, Asper 1 (1) < Laiuse khk, v, 1887).
3. LÄKSIN TILLUKE TEULE
Kubjas mõõdab maad. Kupja peksja
Laiuse
LÄKSIN TILLUKE TEULE,
abivaimuke vaule.
Tuli siis kubjas mõisa poolta,
kilter kilgates järele.
Mõetis mulle mõedu maada,
seal mina kündsin, seal mina äestsin.
Oot-oot kubjas, noo-noo kilter!
Las’ tuleb laubaõhtukene,
pühapäeva pikkapäeva!
Tuli siis kubjas külasse,
kilter kilgates järele,
mina tõin toast toomingased,
pinumaalt tõin pihlakased,
reie alt tõin remmelgased.
Kuumasin mina kubja keha,
kirjutasin kiltri reied.
Junkur kuulis, junkur jooksis,
junkur jooksis, pea vabises,
teine task käis teise ette,
karman kargas kaksipidi.
Laulnud Mart Pill (75 a) (EÜS VIII 1151 (7 a ) ja EÜS VIII 1170/1 (38) < Laiuse khk, L-Tähkvere (end. Leedi) v – K. Viljak ja V. Rosenstrauch, 1911).
4. SUURED SÖÖVAD, SUURED JOOVAD
Oleks minu olemine
Laiuse
SUURED SÖÖVAD, SUURED JOOVAD,
suured suuresti elavad!
Oleks minu olemine,
teiseks minu tegemine,
küll mina teaksin, mis mina teeksin:
ma teeks ärrad ärgadeks ja
vanad saksad sahkadeks ja
kubjad adra kurgedeks ja
kiltrid adra kiilideksi.
Siis ma künnas küngastikud,
ajaks üles ännastikud.
Viis ja tekst: Jüri Remmelgas (EÜS V 1186 (53) < Ta < Laiuse khk, Elistvere v – J. Välbe, 1908) ja (H I 2, 428 (24) < Laiuse khk, 1888), täiendatud (ERA II 196, 532 (15) < Laiuse khk, Laius-Tähkvere v, Pedasi k – P. Tammepuu < Liina Joonas (67 a), 1937).
5. MA OLIN TILLUKE TEULE
Laisk teomees. Kupja peksja
Laiuse
MA OLIN TILLUKE TEULE,
madaluke maade peale.
Teised läksid õhta ju tiule,
ma läksin hommiku järele,
sahad olid otsa seadematta,
saha veadid veanamatta.
Teised olid künnud kümme sammu,
aanud vagu ju üheksa,
mina kiuste kündemaie –
vao mina kündsin vaksa jätsin.
Kubjas tuli mõisa poolta,
kilter Kiima kõrtsi poolta,
vedas vemmalta järele,
kandis kaigast kaendeluksa.
Mina aiast abi otsma:
vitsasta sain visara,
tugiteibast sain tubina.
Mehed said jooksma mõlemad:
karmanid käisid kaksipidi.
teine tasku teinepidi.
Sitajulk jäi silla peale,
teine teise trumbi peale.
Laulnud Jüri Sein (30 a) (EÜS VIII 1155/6 (27 ) ja EÜS VIII 1196/7 (91) < Laiuse khk, Vaimastvere v – K. Viljak ja V. Rosenstrauch, 1911).
6. RIKAS TAPPIS SUURE ÄRJA
Rikka ja vaese söök
Laiuse
RIKAS TAPPIS SUURE ÄRJA,
suure ärja, suure lehma –
ei saand süüa, ei saand müüa,
ei saand küllalti elada,
ei saand viita vorstikesta,
viitakümmend käkikesta.
Ma tapsin vana varese –
küll sain süüa, küll sain müüa,
küll sain küllasti elada,
küll sain viisi vorstikesta,
viisikümend käkikesta.
Tutust sain tubakakoti,
nokast noositoosikese,
nina pealt sain neiu kingad,
saba pealt saia saksa sängi,
keskelt sai kena kirikut.
Viis: Kadri Tädimees (60 a) (EÜS V 1187 (65) < Laiuse khk, Tähkvere v – J. Välbe, 1908); teksti kirjutas üles M. Ostrov (stud) (H, Ostrov, 88/9 (24) < Laiuse, 1887).
7. MINA MÕISA TIUMEES
Mõisast põgeneja
Laiuse
MINA MÕISA TIUMEES,
istun mõisa aida ees,
külimit ees ja teine käes,
riigi kaigas kaenalessa,
jägan valla vaestel leiba,
kihelkonna kerjajatel.
Tull siis ärra mõisa poolta,
küsis: „Mis sa teed siin, tiumees?“
Toodi köied, toodi paelad,
siuti minu käed ja jalad.
Nikitsesin, nakitsesin,
piasin paelust lahti jälle,
sain siis Salla välja alla,
vaatan ma säält tagasi.
Laulnud Jaan Lobjakas (78 a) (EÜS VIII 297 (34) ja EÜS VIII 244/5 (43) < Kursi khk, Härjanurme v, Kurukse k < Laiuse khk, Jõgeva v, Painküla – J. ja M. Kärt, 1911).
8. KUI MA PÄÄSIN MÕISAASTA
Põrgu mõis. Palve sakstele
Kursi
KUI MA PÄÄSIN MÕISAASTA,
nii kui pääsin põrguasta,
vaatasin eemalt tagasi:
nägin mõisa põlema,
kubja tua kõrbuma.
Ei ma läinud kustutama –
kuri mingu kustutama,
paha vetta viskamaie!
Oh mu ärtu ärrakene,
kuldakrooni prouakene,
tõuse üles tooli peale,
vaata üles valla peale,
kuida seda valda vaevatakse,
kihelkonda kurnatakse,
peremehi piinatasse.
Vald ju aetas vardaasse,
teolatsed teibaasse,
karjalatsed kaikeesse.
Meil pant’ kuri kubijasse,
varas pant’ valla päälikussa,
pisukesi piinatakse,
rammetumaid raisatakse,
suuremaidki surmatakse,
koera kombel kaubeldakse,
asja vastu vahetakse!
Laulnud Mai Paiu (83 a) (EÜS VIII 291 (22) ) ja EÜS VIII 239 (28) < Kursi khk, Härjanurme v, vstmj < Pööra k – J. ja M. Kärt, 1911), täiendatud (H II 50, 811 (90) < Äksi khk, Saadjärve v – P Sepp < (?) Maret Koorits (76 a), 1894) ja (E 25884 < Torma khk, Kõnnu – J. Soodla < E. Soodla, 1896).
9. KULLA KUPU-KUBIJAKE
Palve kupjale
Kodavere
KULLA KUPU-KUBIJAKE, lee-lee,
armas au-kilterike, lee-lee,
lase orjad õhtaele, lee-lee,
orjalapsed varju alla, lee-lee!
Kui ei lase, ei palugi, lee-lee,
küll mu silmad seda näevad, lee-lee,
et sa põled põrgunagi, lee-lee,
mina argiga avitan, lee-lee,
kiigutsiga kohendan, lee-lee.
Viis: Mari Poks (s. Lõhmus, 66 a) (EÜS II 278 (14) < Kavastu v. Koosa küla ligidal – A. Liiv ja J. Raja, 1905); tekst Ann Kõiv (s. Ader, 73 a) (EÜS II 320/1 (19) < Kavastu v, Tähemaa k, Ernitsa t – A. Liiv ja J. Raja, 1905).
10. MEIE ÄRRA, RIKAS MIIS
Rikka härg ja vaese vares
Kodavere
MEIE ÄRRA, RIKAS MIIS,
kolmekümne moisa miis,
ei saa süüä, ei saa müüä,
ei saa trillitralli lüüä!
Mina vaene talumiis,
kolme vaka vilja miis,
säält saab süüä, säält saab müüä,
säält saab trillitralli lüüä!
Laulnud Juhan Prinkvelt (79 a) (EÜS II 288 (65) ja (EÜS II 366 (92) < Kodavere khk, Alatskivi v, Naelavere k – A. Liiv ja J. Raja, 1905).
__O s t e t u d__o r j a d__
1. RIKAS SÕIMAB MIND REEKSA
Rikas ütleb reeks
Laiuse
RIKAS SÕIMAB MIND REEKSA,
rahaline rattaaksi,
külaline kaarikuksi.
Pööran ümber, ütlen jälle:
ma polnud rikka reeksa,
rahalise rattaaksi,
külalise kaarikuksi.
Kui pole rikkal regesid,
rahalisel rattaaida,
külalisel kaarikuta,
tulgu sinna meie metsa,
sealt saab rikas regesid,
rahaline rattaaida,
külaline kaarikuida.
Viis: Jüri Remmelgas (EÜS V 1185 (51) < Laiuse khk – J. Välbe, 1908); tekst: Kai Anson (72 a) (EÜS V 1103 (97) < Laiuse khk, Jõgeva v – J. Välbe ja H. Sulg, 1908).
2. OLIN MINA ORJAN, KÄISIN KARJAN
Orja ase
Kodavere
OLIN MINA ORJAN, KÄISIN KARJAN,
Poolamaal ma poisikene.
Hakkas tali jo tulema,
hakkasid saanid sõitema,
reetallad tantsimaie,
kõdarad kõrisemaie.
Peremehed hakasid jo
orje omal otsimaie.
„Tule aga mulle, orjakene,
mul on pehmed orja padjad!“
Kui sain orjast ärä mintud,
küsisin ma perenaeselt:
„Perenaene, naesukene,
kos on nüüd see orja sängi?“
Perenaene kuulis, kostis vasta:
„Orja ase katla alla,
sinu sängi sademenä!“
Mina kuulin, kostin vasta:
„Perenaene, naesukene,
tii sa mulle tulisärki,
sädemist tii särgikene,
meskä võin tuleje minnä,
katla alla jo asuda!“
Orja ase õrre piäl,
palgapoisil parre piäl;
kui sii õrsi jo orjutab,
siis jo orja erkänesse,
kui sii parsi jo paugatab,
siis jo orja karganesse.
Mes mull’ palgas paesati,
suure vaevast viäneti?
Vana katkenud kasukas,
vana valge rüüdi tükki –
sii mulle palgast paesati,
suure vaevast viänetie.
Laulnud Leena Töövahe (71 a) ( EÜS II 290 (77) ja EÜS II 381/2 (110) < Kodavere khk, Alatskivi v, Lahe k – A. Liiv ja J. Raja, 1905).
3. PEREMEES, PEREMEHIKE
Ori läheb ära
Torma/Äksi
PEREMEES, PEREMEHIKE,
perenaine, naisukene,
otsi uusi orjasida,
katsu uusi karjasida –
ära pean mina minema,
ära küll häista rahvaesta,
parematest paikadest.
Tulgu paigale paremad,
asemele ausamad;
tulgu teine, tehku nõnda,
tehku nõnda, kui mina tegin,
olgu nõnda, kui mina olin,
käigu nõnda, kui mina käisin.
Meil olid kaugel karjalaudad,
üle õue õhvalaudad,
üle tänava hobustetallid:
lennates mina lehmad lüpsin,
karates ma karja saatsin,
joostes jootsin ma hobused.
Viisi kirjutas üles J. Kask (EÜS IV 270 (397) < Torma khk, 1895); tekst: Karoline Siibach (E 74625 (17) < Äksi khk, Saadjärve v – A. Krimp, 1931).
4. PERENAENE NAESUKENE
Orja palk
Äksi
PERENAENE NAESUKENE,
maksa ära orja hoole,
tasu ära vaese vaeva,
suvilise suvevaeva,
päivilise päevapalka!
Kui sa ei maksa siina maale,
küll sa tasud teises ilmas,
maksad Maarija iessa:
kõnnid küünarpuu käessa,
kangatrull´ on kaindelassa.
„Tule orja, otsi oma,
tule vaene, võta vaeva,
päiviline päevapalka,
suviline suve palka!“
Viis: Taavet Ansip (86 a) (ERA III 6, 83 (4) < Äksi khk, Elistvere v, Õvanurme k – K. Leichter, 1930. Fon 316 b); teksti kirjutas üles P. Sepp (H II 50, 735 (2) < Äksi khk, Saadjärve v, 1894).
5. IKKE PEAB ORI UJUMA
Ikka peab ori ujuma
Äksi
IKKE PEAB ORI UJUMA,
ikke vaene vanderdama,
õhtu peab õitsi minema,
koidus peab kodu tulema.
Aeti saagu tegema,
paju aga juuri juurimaie:
kõht oli tühi, kerves nüri,
aganane leib ja hapud kiisad.
Viis: Taavet Ansip (86 a) (ERA III 6, 86 (8) < Äksi khk, Elistvere v, Õvanurme k – K. Leichter, 1930. Fon 317a); teksti kirjutas üles P. Sepp (H II 50, 735/6 (3) < Äksi khk, Saadjärve v, 1894).
6. PÄEVA LÕÕRIB LÕUNEELLA
Sulane ootab süüa
Laiuse/Äksi
PÄEVA LÕÕRIB LÕUNEELLA,
keerab keske-hommikulla.
Minu lõõna lõikamata,
keske-hommik keetemata,
vesi Virusta toomata,
katal külma küürimata,
hõbesang oli õerumata,
poistel puud lõhkumata.
Ma pole täna süüa saanud,
kahel päeval leiba nähnud.
Tule siia, ma annan süüa! –
Mina keetsin kingaleenta,
paisutasin paelaleenta,
panin ahju apnemaie,
keressele kerkimaie.
Apnes, kui ahi mürises,
kerkis, kui keres kolises.
Laulnud Jaan Lobjakas (78 a) (EÜS VIII 297 (34) ja EÜS VIII 244/5 (43) < Kursi khk, Härjanurme v, Kurukse k < Laiuse khk, Jõgeva v, Painküla – J. ja M. Kärt, 1911); täiendatud (H II 50, 764 (47) < Äksi khk, Visusi v – P. Sepp, 1894).
7. PEREMEES PERATU RIKAS
Orja söök
M-Magdaleena
PEREMEES PERATU RIKAS,
perenaine narma-rikas,
keedab kodo kingasid –
annab ormad orjadelle,
käänab kannad karjustelle,
isi süüb paremad paigad.
Peremees, peremeheke,
perenaene, naesokene!
Õhtu jood sa soojad õlled,
videvikus soojad viinad:
siiski silmadest sinine,
siiski paled plekilised.
Mina vaene orjalapsi –
õhtu söön õlesidemed,
puuste söön ma puulehed,
videvikus vitsaraod:
siiski putkele punane,
vesinaadista vereva!
Viisi kirjutas üles C. V. Ärtis (EÜS IV 873 (2023) < M-Madgaleena khk, Kudina v, Kaiavere k); teksti A. Mauer (H II 28, 60 (30) ja H II 28, 59 (24) < M-Magdaleena khk, Elistvere v, Igavere k, 1888).
8. PEREMIES, PEREMEHIKE
Orja palk. Ori taevas
M-Magdaleena
PEREMIES, PEREMEHIKE,
maksa häste orja palka,
päivilise päävä palka,
sulasegi suvevaeva!
Kui sa ei maksa orja palka,
sulasegi suvevaeva,
siis sa tasud taeva alla,
maksad Maaria een.
Siis sa käid, kilimit käen,
vakk aga varvaste vahel,
siis sa ütled, siis sa kutsud:
„Tule, ori, võta palka,
päiviline, päävä palka,
sulane, võta suvevaeva!“
Mina mõistan, kostan vasta:
„Süö ise, Etsukene,
et su kurku kuivanesse,
silmalaud langenesse!“
Viis: Eeva Reimann (70 a) (EÜS V 1177 (4) <M-Magdaleena khk, Elistvere v – J. Välbe, 1908); tekst: Mari Limbak (80 a) (H II 56, 425 (114) < M-Magdaleena khk, Saare v – J. Tammemägi, 1895).
9. EHK MIND HOIEL HOIETAKSE
Randa elama
M-Magdaleena
EHK MIND HOIEL HOIETAKSE,
ehk mind köiel köidetakse,
siiski siia ma ei jäe,
siia valda ei vanane,
kihelkonda kinnitele.
Ma läen randa ju elama –
rannast söön seda kalada,
mis tuleb mängides mäele,
karates seal katelasse,
laksu löödes laeneessa.
Siin ma söön seda kalada,
mis on koolnud koti sisse,
mädanenud mati sisse.
Viis: Mart Kokk (80 a) (EÜS V 1181 (26) <M-Magdaleena khk, Nava k – J. Välbe, 1908); tekst: Mari Neumann (79 a) (EÜS V, 1086/7 (61) < M-Magdaleena khk, Kudina v – J. Välbe ja H. Sulg, 1908).
10. KAS TULGU TULISTA LUMIDA
Orjad
M-Magdaleena
KAS TULGU TULISTA LUMIDA,
ehk sadagu rauasta raheta,
ikke piab ori ujuma,
ikke käima käskijalga.
Ori küll ohkab hommikulle,
vaenelapsi vara, hilja.
Kus lääb orja ohkamine,
vaeselapse vandumine?
Sie lääb kubija kuue külge,
kiltere kübära külge,
rehepapi rinna ette.
Rehepapp, sa julge mies,
on’s nüid pagan sinu sees?
Sina rehest vilja võtsid,
Kõrdsi-Jaanil ära müisid!
Nüid sa lakud iga pääv:
rehevõtmed sinu käe.
Viis: Eeva Reimann (70 a) (EÜS V 1177 (4) <M-Magdaleena khk, Elistvere v – J. Välbe, 1908): teksti kirjutas üles J. Tammemägi (H II 74, 417/8 (5) < M-Magdaleena khk, 1895 kogutud, 1905 saadetud).
11. PEREMEES PEREMEHIKE
Ori läheb ära
Torma
Orja laul
PEREMEES, PEREMEHIKE,
perenaine, naisukene,
otsi uusi orjasida,
palu uusi palgalisi –
otsas on minu oasta,
peas on minu pürje päevad.
Tulgu paigule paremad,
asemele ausamad,
tehku nii, kui mina tegin,
käigu nii, kui mina käisin:
joostes tõin tule külasta,
veeretasin vee kaevusta.
Ütlen uuest’ ümber jälle:
tuli paigule paremaida,
asemele auusamaida:
viisi kuuda vetta tõid ja
kuusi kuuda tulda tõid.
Laulnud J. Kask (EÜS IV 270 (397) < Torma khk, 1895).
12. KUNAS ORI ÜÜ MAGASI
Orja uni. Ori taevas
Torma
KUNAS ORI ÜÜ MAGASI,
sulane vaene suigatelle?
Ori magas õrre pääle,
vaenelatsi varva pääle,
sulane soo keskeella.
Kes tuli orja äratama?
Tuli katsi ingelida,
võtiva orja õlale,
viisiva orja taevaasse.
Anti alla kulda tooli,
tuudi kätte õllekannud :
„Süü saia, orjakene,
süü saia, juu õluta,
küll said maalla leiba süvva,
leiba süvva, vetta juvva!“
üü = öö
Viis: J. Kask (EÜS IV 270 (397) < Torma khk, 1895); teksti kirjutas üles Wilh. Pärt (H III 9, 241/2 (5) < Torma khk, 1888).
13. MISTES ORJAS MA OJUSI
Orjaks kasvatatud. Pisut saab ori magada
Torma
MISTES ORJAS MA OJUSI,
karjalatses kasvanessa?
Ei see ole esa süüda,
ei see ole ema süüda,
see om vana naiste süüda –
viidi mu sanna vihtlemaie,
pandi mo orja oodeesse,
karjalatse kasukisse,
sealt´ap orjas ma ojusi,
karjalatses kasvanessa.
Ori piab usin olema,
vara tõusma vaenelatsi,
suu piab kinni pidama,
tasa piab tarre minema,
tasa linki liigutama,
tasa rampi raputama,
et ei kii´su kinni usse,
ega ei rapu rauda rampi!
Viis : Neubaum (GEG, DH 519, 3 (1) < Torma khk – E. v Schultz-Adajevskij < A. Reilian); teksti kirjutas üles Wilh. Pärt (H III 9, 242/3 (6, 7) < Torma khk, 1888).
14. MISTES ORJAS MA OJUSI
Ostet orjad
Torma
MISTES ORJAS MA OJUSI,
ostet’ orja, päästet’ pärja,
kinni kihlatu sulase,
rahal pantu palgalise?
Ei me’ pääse päästeenne,
võrsu ei valla võtteenne,
kui ei tule Looja päästemaie,
Maria või arutemaie,
siis me’ pääsme päästeenne,
võrsun valla võtteenna!
Viis : Neubaum (GEG, DH 519, 3 (1) < Torma khk – E. v Schultz-Adajevskij < A. Reilian); teksti kirjutas üles Wilh. Pärt (H III 9, 243 (8) < Torma khk, 1888).
