Laulumängu

Väravamäng

Sangaste

x

MIS TI SANDI SAISATELE, juuli, kuldse väraja?
Mi saisame värain, juuli, kuldse väraja.
Ti värre katski, juuli, kuldse väraja.
Küll mi esi parandame, juuli, kuldse väraja.
Millege ti parandõti, juuli, kuldse väraja?
Sii’ge, kullage, juuli, kuldse väraja,
vereve niidige, juuli, kuldse väraja.
Kost sa sitt siidi said, juuli, kuldse väraja?
Veli eile Riiast tõi, juuli, kuldse väraja,
ku ei usu, tule kaema, juuli, kuldse väraja.
 
RKM, Mgn. II 802 g < Tallinn < /Sangaste/ – H. Kokamägi ja I. Rüütel < Helene Kukk, 68 a. (1962). Lit. E. Tampere 1983.

Väravamäng

Sangaste

x

Tallistepüha laul.
Jõulu mängulaul.
 
MIS TE SANDI SAISATE, juuli kuldse väraja?
Mi saisame värain, juuli, kuldse väraja.
Ti värre katski, juuli, kuldse väraja.
Küll mi esi parandame, juuli, kuldse väraja.
Minkas teie parandate, juuli, kuldse väraja?
Siidiga ja kullaga, juuli, kuldse väraja.
Kost te’ sita siidi saite, juuli, kuldse väraja?
Veli eila Riiast tulli, juuli, kuldse väraja,
toona pässi Pärnuesta, juuli, kuldse väraja,
Riiast toonu ta Riia raha, juuli, kuldse väraja,
Tartust vanu taalerida, juuli, kuldse väraja,
Valgast vanu rublasiida, juuli, kuldse väraja.
Kulda tõie koti tävve, juuli, kuldse väraja,
hõpet särgi hõlma tävve, juuli, kuldse väraja.
Kui ei usu, tulge kaege, juuli, kuldse väraja,
kas om hobu ihena like, juuli, kuldse väraja,
huu (hobu) handa hõõrmas tettu, juuli, kuldse väraja,
varsa kabja kasteetse, juuli, kuldse väraja.

Sellätus: Kaits paari mängjid om selle mängu man tegeva. Üits paar saisva üten sainan, käest kinni kõrvute, ja küsusse edimedse värsige tõsen sainan saisva paari käest, kes nii samuti saisva, edimedse värsige. Nu vastase tõse värsige Silmäpilk laskva tõne paar küsüjil läbi minnä endide vahelt, ja tõstva kuun oleva käe üles ja küsüsse, Kost ti sita sii saiti? Edimedse vastase perämidse värsige. Ja kösteve läävä vällä kaeme. (H II 31, 757/8 (3) < Sangaste, Laatre v. – Kristjan Gross, Miku t, 1888).

RKM, Mgn. II 802 g < Tallinn < /Sangaste/ – H. Kokamägi ja I. Rüütel < Helene Kukk, 68 a. (1962). Lit. E. Tampere 1983.

H II 29, 698/9 (23) < Võnnu khk, Ahja v < Sangaste khk, Kuigatsi v – K. Veske (1888).

Väravamäng

Sangaste

x

MIS TIE’ SANDI’ SIINÄ SAISAT, juuli, kuldse värija?
Mie’ saisa väreida, juuli, kuldse värija.
Tie värre’ katski, juuli, kuldse värija.
Küll mi esi parandame, juuli, kuldse värija.
Mingas tie’ parandate, juuli, kuldse värija?
Sii³ge, kullaga, juuli, kuldse värija,
verevä riidiga, juuli, kuldse värija.
Kost sa sitt sii sait, juuli, kuldse värija?
Veli eelä liinast tõi, juuli, kuldse värija,
kui ei usu, tule kaema, juuli, kuldse värija –
obu usen meil lumine, juuli, kuldse värija,
loogaküüdse lumidse, juuli, kuldse värija,
uo anda ärmätetu, juuli, kuldse värija,
sadu rikus saanikirjä, juuli, kuldse värija,
vihm rikus vehmrekirjä, juuli, kuldse värija,
lumi rikus loogakirjä, juuli, kuldse värija.
Eidä linik lehe pääle, juuli, kuldse värija!
Meil om linik lõikamede, juuli, kuldse värija,
Pane ame anna pääle, juuli, kuldse värija!
Meil om ame umblemede, juuli, kuldse värija.
Kanna kask kaala pääle, juuli, kuldse värija!
Meil om naha’ pesemädä, juuli, kuldse värija.
Pane kaput kabja pääle, juuli, kuldse värija!
Meil om kaput kodamede, juuli, kuldse värija.
Pane kõrik kõhri pääle, juuli, kuldse värija!
Meil om kõrik kodamede, juuli, kuldse värija.
 
H II 5, 547/8 (14) < Sangaste khk – Joosep Hurt < Liis Oberst, u 75 a (1877)

Linnamäng

Sangaste/Võnnu

x

SEPELINE, elleroo,
lasstu tettä, elleroo,
pepra pantu, elleroo,
peenelesta, elleroo.
 
Otse orrja, elleroo,
kilingieta, elleroo,
sinnä murrdu, elleroo,
musta sarrve, elleroo,
sinnä painu, elleroo,
paadi sarrve, elleroo,
lahki läitse, elleroo,
laugi sarrve, elleroo.
 
Liigu liigu, elleroo,
liinakene, elleroo,
liigu liina, elleroo,
perakene, elleroo,
viinavaati, elleroo,
veteheina, elleroo!
 
Tulge sisse, elleroo,
noore mehe, elleroo,
kübariida, elleroo,
ostamaije elleroo,
siin on odav, elleroo,
kübarkaupa, elleroo!
 
Tulge sisse, elleroo,
noore mehe, elleroo,
tulge saapaid, elleroo,
ostamaije, elleroo,
siin om odav, elleroo,
saapakaupa, elleroo.
 
Tulge sisse, elleroo,
noore mehe, elleroo,
tulge öida, elleroo,
ostamaije, elleroo,
siin om odav, elleroo,
öie kaupa, elleroo.
 
Tulge sisse, elleroo,
noore neiju, elleroo,
tulge rätte, elleroo,
ostamaije, elleroo,
siin om odav, elleroo,
räti kaupa, elleroo.
 
Tulge sisse, elleroo,
noore neiju, elleroo,
tulge siide, elleroo,
ostamaije, elleroo,
siin om odav, elleroo,
siidikaupa, elleroo,
kalevi kaupa, elleroo,
kallim kaupa, elleroo.
 
Tulge sisse, elleroo,
noore neiju, elleroo,
tulge sõlgi, elleroo,
ostamaije, elleroo,
siin om odav, elleroo,
sõle kaupa, elleroo.
 
Tulge sisse, elleroo,
noore neiju, elleroo,
sõrmussiida, elleroo,
ostamaije, elleroo,
siin om odav, elleroo,
sõrmus-kaupa, elleroo,
kalevine, elleroo,
kallis kaupa, elleroo.
 
See liin, elleroo,
sõrmus-liin, elleroo,
kalevine, elleroo,
kallis liin, elleroo!
 
Viisi kirjutas üles J. Tamm (H II 59, 817 (10) < Sangaste khk, Tõlliste v, 1898), teksti K. Veske (H II 29, 665/8 (11) < Võnnu khk, Ahja v < Sangaste khk, Tõlliste v, 1888).

Linnamäng

Sangaste

x

Jõulu ajal lauldud
 
LIIGU, LIIGU, elleroo,
liinakõne, elleroo,
karga liina, elleroo,
kandsukõne, elleroo,
see siin tettu, elleroo,
liistest, elleroo,
otsa orja, elleroo,
killingist, elleroo,
perä pantu, elleroo,
paketist, elleroo.
 
Tulke sisse, elleroo,
nooremehe, elleroo,
ostemaije, elleroo –
siin om otav, elleroo,
kübare kaupa, elleroo.
 
Tulke sisse, elleroo,
nooremehe, elleroo,
ostemaije, elleroo –
siin om otav, elleroo,
räti kaupa, elleroo.
 
Tulke sisse, elleroo,
nooremehe, elleroo,
ostemaije, elleroo –
siin om otav, elleroo,
pruudi kaupa, elleroo.
 
Teil om naene, elleroo,
naadimata, elleroo,
pruudi pää, elleroo,
päädimata, elleroo.
 
EÜS VI, 329/31 (12) < Sangaste khk., v., Ala-Laose t. – A. Mõttus ja J. Sossi < Eva Emers, 60 a. ja Lotta Anderson, 70 a. (1911).

Linnamäng

Sangaste

x

LIIGU, LIIGU, elleruu,
linaskõne, elleruu,
liigu liina, elleruu,
peräkõne, elleruu,
sep aljl liina, elleruu,
listas tettu, elleruu,
perä pantu, elleruu,
pakalista, elleruu.
 
Siijä murdu, elleruu,
Mustu sarve, elleruu,
siijä lahku, elleruu,
Saugi sarve, elleruu,
katski kisku, elleruu,
Kiudu sarve, elleruu,
siijä painu, elleruu,
Paadi sarve, elleruu.
 
Olle vaati, elleruu,
otsjs anna, elleruu,
ostemaije, elleruu,
sedä kaupa, elleruu,
kaemaije, elleruu.
 
Mis liin, elleruu,
seo liin, elleruu?
Seo käpe, elleruu,
känjgä liin, elleruu,
seo sorre, elleruu,
suka liin, elleruu,
seo sirge, elleruu,
siidi liin, elleruu,
seo illus, elleruu,
helme liin, elleruu,
seo sõõrik, elleruu,
sõle liin, elleruu,
 
Mis kaup, elleruu,
seo kaup, elleruu?
Seo ilus, elleruu,
viina vaati, elleruu,
vett anna, elleruu,
sedä kandsu, elleruu,
kajutemma, elleruu,
sedä liina, elleruu,
tetteenna, elleruu.
 
Tulge sisse, elleruu,
noore näiju, elleruu,
sedä kaupa, elleruu,
kaemaije, elleruu.
 
Mis liin, elleruu,
kallis liin, elleruu?
Seo liin, elleruu,
kauba liin, elleruu.
 
Mis kaup, elleruu,
seo kaup, elleruu?
 
Seo verrev, elleruu,
viina liin, elleruu,
seo hull, elleruu,
õlle liin, elleruu.
 
Kulda kert, elleruu,
seo paljlu, elleruu,
prundsi liin, elleruu,
seo hulga, elleruu,
hündrükü liin, elleruu.
 
(Jne.)
 
2 järk.
 
Kutske arju, elleruu,
ostemaie, elleruu!
 
Tulge sisse, elleruu,
nooremihe, elleruu,
ostemaie, elleruu,
mõrsja ehtmid, elleruu,
ostemaie, elleruu,
mõrsja alles, elleruu,
ehtimede, elleruu,
pruudi pää, elleruu,
päädimede, elleruu.
 
Mõrsjad tunnus, elleruu,
ehtenista, elleruu,
pruut om proomi, elleruu,
pudsajista, elleruu.
 
Seo sake, elleruu,
seo korge, elleruu,
kübäre liin, elleruu.
 
Tulge sisse, elleruu,
noore mihe, elleruu,
pruut om proomi, elleruu,
linnukõne, elleruu.

Tähentus: Kauplejad on kusagil nurgas. Ja laulavad linna ehituslugu; ja siis hakkavad näidu ostma kutsma, pakuvad osaval käel ja libedal keelel kaupa väljä. Kui tahetud on kätte saanud, siis rõõmustab iga üks kauba kauniduse üle. Siis hüütakse arju ostemaije. Saab neilgi ostetud mis tarvis. Kõige viimaks kutsutakse noori mehi mõrsja ehtmid ostemaie, ega üks noor mees võtab enesele mõrsjas ja lähabki ehtmid ostma. Kauplejad tuletavad noorele mehele meelde, mis kaupa tarvis osta ja ütlevad, et mõrsjad ainult ehtmiste tunneks ja pruut olevat proomi (proovi) linnukene; – Kui pea ei võiks mõni vastu meelt asi, pruudile põhjust anda peigmeest maha jätta. –
Muidugi tingitakse ega asja juures.

H II 31, 823/4 (4) < Sangaste, Laatre – Kristjan Gross (1888).

Linnamäng

Sangaste

x

MINA LÄÄ LIINA.
Emmeruu, kummeruu,
vaas-vaas vandu,
setepuri tansu.
Mes sa liina ot’sma lääd?
Emmeruu, kummeruu,
vaas-vaas vandu,
setepuri tansu.
Lähä sulle rätti tuuma.
Emmeruu, kummeruu,
vaas-vaas vandu,
setepuri tansu.
Mul es’ki rätt pään,
Emmeruu, kummeruu,
vaas-vaas vandu,
setepuri tansu.
Mina lähä liina.
Emmeruu, kummeruu,
vaas-vaas vandu,
setepuri tansu.
Mie sa liina ot’sma lääd?
Emmeruu, kummeruu,
vaas-vaas vandu,
setepuri tansu.
Sulle sõrmust tuuma.
Emmeruu, kummeruu,
vaas-vaas vandu,
setepuri tansu.
Mul es’ki sõrmus sõrmõn.
Emmeruu, kummeruu,
vaas-vaas vandu,
setepuri tansu.
Mina lähä liina.
Emmeruu, kummeruu,
vaas-vaas vandu,
setepuri tansu.
Mes sa liina otsma lääd?
Emmeruu, kummeruu,
vaas-vaas vandu,
setepuri tansu.
Lähä sullõ sõlgõ tuuma.
Emmeruu, kummeruu,
vaas-vaas vandu,
setepuri tansu.
Mul es’ki sõlg rinnan.
Emmeruu, kummeruu,
vaas-vaas vandu,
setepuri tansu.
Mina lähä liina.
Emmeruu, kummeruu,
vaas-vaas vandu,
setepuri tansu.
Mes sa liina otsma lääd?
Emmeruu, kummeruu,
vaas-vaas vandu,
setepuri tansu.
Lähä sullõ kleiti tuuma
Emmeruu, kummeruu,
vaas-vaas vandu,
setepuri tansu.
Mul es’ki kleit säl’l’än.
Emmeruu, kummeruu,
vaas-vaas vandu,
setepuri tansu.
Mina lähä liina.
Emmeruu, kummeruu,
vaas-vaas vandu,
setepuri tansu.
Mis sa liina ot’sma lääd?
Emmeruu, kummeruu,
vaas-vaas vandu,
setepuri tansu.
Lähä sullõ (v)üüd tuuma.
Emmeruu, kummeruu,
vaas-vaas vandu,
setepuri tansu.
Mul es’ki (v)üü öölen.
Emmeruu, kummeruu,
vaas-vaas vandu,
setepuri tansu.
Mina lähä liina.
Emmeruu, kummeruu,
vaas-vaas vandu,
setepuri tansu.
Mis sa liina otsma lääd?
Emmeruu, kummeruu,
vaas-vaas vandu,
setepuri tansu.
Lähä sullõ amet tuuma.
Emmeruu, kummeruu,
vaas-vaas vandu,
setepuri tansu.
Mul es’ki ame säl’l’än.
Emmeruu, kummeruu,
vaas-vaas vandu,
setepuri tansu.
Mina lähä liina.
Emmeruu, kummeruu,
vaas-vaas vandu,
setepuri tansu.
Mes sa liina ot’sma lääd?
Emmeruu, kummeruu,
vaas-vaas vandu,
setepuri tansu.
Lähä sullõ sukkõ tuuma.
Emmeruu, kummeruu,
vaas-vaas vandu,
setepuri tansu.
Mul es’ki suka jalan.
Emmeruu, kummeruu,
vaas, vaas vandu
setepuri tansu.
Mina lähä liina.
Emmeruu, kummeruu,
vaas-vaas vandu,
setepuri tansu.
Mis sa liina ot’sma lääd?
Emmeruu, kummeruu,
vaas-vaas vandu,
setepuri tansu.
Lähä sullõ saapid tuuma.
Emmeruu, kummeruu,
vaas-vaas vandu,
setepuri tansu.
Mul es’ki saapa jalan.
Emmeruu, kummeruu,
vaas-vaas vandu,
setepuri tansu.
Mina läha liina.
Emmeruu, kummeruu,
vaas-vaas vandu,
setepuri tansu.
Mee sa liina ots’ma lääd?
Emmeruu, kummeruu,
vaas-vaas vandu,
setepuri tansu.
Lähä sullõ peigu tuuma.
Emmeruu, kummeruu,
vaas-vaas vandu,
setepuri tansu.
Mul es’ki peig kotun.
Emmeruu, kummeruu,
vaas-vaas vandu,
setepuri tansu.
 
(Tantsitakse nõnda, et kaks paari inimesi on reas; teine paar tuleb iga laulu juures teisele vastu.)
 
(Fonograf. rull Nr. 4, 16 VI-5).
E 56024/5 (39) < Sangaste, Korijärve k. – E. Päss < Marta Kiršbaum, 78 a. (1925).

Linnamäng

Sangaste

x

EMÄ, EMÄ ARMAS, MINA LÄHÄ LIINNA,
ma lähä sulle rätti tuuma.

Emä, emä armas, mina lähä liina,
ma lähä sulle mütsü tuuma.

(jne)

Emä, emä armas, mina lähä liina,
ma lähä sulle miista tuuma.

Ring käib, ja laulab. Vana naene on ringis, kepp ehk tapits käes. Kui emäle lubatakse midagi linnast tuua, siis on tal hea meel – naerab suure heameelse healega ja kopsib kepiga vastu maad. Nõnda võib laulda: kas rätti, põlle hündrikud, või mis tahes.
Ainult viimane värss pahantab vanna ema: kui lubatakse temale, vanale inimesele, veel meest tuua, ähvartäb ja lööbgi ringis käijaid kepiga.

H II 31, 820/1 (1) < Sangaste, Laatre v. – Kristjan Gross, Miku t. (1889).

Linnamäng

Sangaste

x

LIINA LÄITS MINU ILU,
liina läits minu õnni,
liina läits minu armas armukene.
Mis sinna, minu ilu,
mis sinna, minu õnni,
mis sinna, minu armas armukene?
Rätti tuuma, minu ilu,
rätti tuuma, minu õnni,
rätti tuuma, minu armas armukene.
Rätt kotun, minu ilu,
rätt kotun, minu õnni,
rätt kotun, minu armas armukene.
Näita välla, minu ilu,
näita välla, minu õnni,
näita välla, minu armas armukene!
Ei näita, minu ilu,
ei näita, minu õnni,
ei näita, minu armas armas armukene,
palu enne, minu ilu,
palu enne, minu õnni,
palu enne, minu armas armukene,
tantsi enne, minu ilu,
tantsi enne, minu õnni,
tantsi enne, minu armas armukene!

ERM 144, 52/3 (64) < Sangaste khk., v., k., Oti t. – August Karu < Lota Anderson, 90 a. (1920).

Linnamäng

Sangaste

x
LIINA LÄTS´ MINU ILU,
liina läts´ minu õn(n)i,
liina läts´ mino armas armuken.
Mis sinna, minu ilu,
mis sinna, minu õnni,
mis sinna, minu armas armuke?
Pruudi perrä minu ilu,
pruudi perrä minu õn(n)i,
pruudi perrä minu armas armuken.

Konnes om minu ilu,
konnes om minu õni (õnni),
konnes om minu armas armuken?

Kamberen om minu ilu,
kamberen om minu õn(n)i,
kamberen om minu armas armuken.
Näütä vällä, minu ilu,
näüta vällä, minu õn(n)i,
näüta vällä, minu armas armuken!
Ei näütä, minu ilu
ei näütä, minu õn(n)i
ei näüta, minu armas armuken!
Melle nii, minu ilu,
melle nii, minu õn(n)i,
melle nii, minu armas armuken?
Tandsi enne, minu ilu,
tandsi enne, mini õn(n)i,
tandsi enne, minu armas armuken!
Küll ma tandsi, minu ilu,
küll ma tandsi, minu õn(n)i,
küll ma tandsi, minu armas armuken!

– –
Liina lätsi minu ilu,
liina lätsi minu õn(n)i,
liina lätsi minu armas armuken.
Räti perrä minu ilu,
räti perrä minu õn(n)i,
räti perrä minu armas´ armuken.
Konnes om minu ilu,
konnes om minu õn(n)i,
konnes om minu armas armuken?

Rätt koton… jne

H II 5, 578/9 (264) < Sangaste khk – Joosep Hurt (1877)

Linnamäng

Sangaste

x

LIINA LÄTT MINU ILU,
liina lätt minu õnni,
liina lätt minu armas armukõ.
Mes liina minu ilu,
mes liina minu õnni
mes liina minu armas armukõ?
Rätti tuuma minu ilu,
rätti tuuma minu õnni,
rätti tuuma minu armas armukõ.
Rätt pähän minu ilu,
rätt pähän minu õnni,
rätt pähän minu armas armukõ.

Konnes om minu ilu,
konnes om minu õnni
konnes om minu armas armukõ?
Näütä vällä minu ilu
näütä vällä minu õnni,
näütä vällä minu armas armukõ!
Ei näütä minu ilu,
ei näütä minu õnni,
ei näütä minu armas armukõ!

Liina lätt minu ilu,
liina lätt minu õnni,
liina lätt minu armas armukõ.
Mes liina minu ilu,
mes liina minu õnni
mes liina minu armas armukõ?
Sõrmust tuuma minu ilu,
sõrmust tuuma minu õnni,
sõrmust tuuma minu armas armukõ.
Sõrmus sõrmel minu ilu,
sõrmus sõrmel minu õnni,
sõrmus sõrmel minu armas armukõ.

Konnes om minu ilu,
konnes om minu õnni
konnes om minu armas armukõ?
Näütä vällä minu ilu
näütä vällä minu õnni,
näütä vällä minu armas armukõ!
Ei näütä minu ilu,
ei näütä minu õnni,
ei näütä minu armas armukõ!

Liina lätt minu ilu,
liina lätt minu õnni,
liina lätt minu armas armukõ.
Mes liina minu ilu,
mes liina minu õnni
mes liina minu armas armukõ?
Sõlge tuuma minu ilu,
sõlge tuuma minu õnni,
sõlge tuuma minu armas armukõ.
Sõlg rinnan minu ilu,
sõlg rinnan minu õnni,
sõlg rinnan minu armas armukõ.

Konnes om minu ilu,
konnes om minu õnni
konnes om minu armas armukõ?
Näütä vällä minu ilu
näütä vällä minu õnni,
näütä vällä minu armas armukõ!
Ei näütä minu ilu,
ei näütä minu õnni,
ei näütä minu armas armukõ!

Liina lätt minu ilu,
liina lätt minu õnni,
liina lätt minu armas armukõ.
Mes liina minu ilu,
mes liina minu õnni
mes liina minu armas armukõ?

Kleiti tuuma minu ilu,
kleiti tuuma minu õnni,
kleiti tuuma minu armas armukõ.
Kleit sällän minu ilu,
kleit sällän minu õnni,
kleit sällän minu armas armukõ.

Konnes om minu ilu,
konnes om minu õnni
konnes om minu armas armukõ?
Näütä vällä minu ilu
näütä vällä minu õnni,
näütä vällä minu armas armukõ!
Ei näütä minu ilu,
ei näütä minu õnni,
ei näütä minu armas armukõ!

Liina lätt minu ilu,
liina lätt minu õnni,
liina lätt minu armas armukõ.
Mes liina minu ilu,
mes liina minu õnni
mes liina minu armas armukõ?

Üüd tuuma minu ilu,
üüd tuuma minu õnni,
üüd tuuma minu armas armukõ.
Üü öölel minu ilu,
üü öölel minu õnni,
üü öölel minu armas armukõ.

Konnes om minu ilu,
konnes om minu õnni
konnes om minu armas armukõ?
äütä vällä minu ilu
näütä vällä minu õnni,
näütä vällä minu armas armukõ!
Ei näütä minu ilu,
ei näütä minu õnni,
ei näütä minu armas armukõ!

Liina lätt minu ilu,
liina lätt minu õnni,
liina lätt minu armas armukõ.
Mes liina minu ilu,
mes liina minu õnni
mes liina minu armas armukõ?

Amet tuuma minu ilu,
amet tuuma minu õnni,
amet tuuma minu armas armukõ.
Ame sällän minu ilu,
ame sällän minu õnni,
ame sällän minu armas armukõ.

Konnes om minu ilu,
konnes om minu õnni
konnes om minu armas armukõ?
Näütä vällä minu ilu
näütä vällä minu õnni,
näütä vällä minu armas armukõ!
Ei näütä minu ilu,
ei näütä minu õnni,
ei näütä minu armas armukõ!

Liina lätt minu ilu,
liina lätt minu õnni,
liina lätt minu armas armukõ.
Mes liina minu ilu,
mes liina minu õnni
mes liina minu armas armukõ?

Sukka tuuma minu ilu,
sukka tuuma minu õnni,
sukka tuuma minu armas armukõ.
Suka jalan minu ilu,
suka jalan minu õnni,
suka jalan minu armas armukõ.

Konnes om minu ilu,
konnes om minu õnni
konnes om minu armas armukõ?
Näütä vällä minu ilu
näütä vällä minu õnni,
näütä vällä minu armas armukõ!
Ei näütä minu ilu,
ei näütä minu õnni,
ei näütä minu armas armukõ!

Liina lätt minu ilu,
liina lätt minu õnni,
liina lätt minu armas armukõ.
Mes liina minu ilu,
mes liina minu õnni
mes liina minu armas armukõ?

Saapid tuuma minu ilu,
saapid tuuma minu õnni,
saapid tuuma minu armas armukõ.
Saapa jalan minu ilu,
saapa jalan minu õnni,
saapa jalan minu armas armukõ.

Konnes om minu ilu,
konnes om minu õnni
konnes om minu armas armukõ?
Näütä vällä minu ilu
näütä vällä minu õnni,
näütä vällä minu armas armukõ!
Ei näütä minu ilu,
ei näütä minu õnni,
ei näütä minu armas armukõ!

Liina lätt minu ilu,
liina lätt minu õnni,
liina lätt minu armas armukõ.
Mes liina minu ilu,
mes liina minu õnni
mes liina minu armas armukõ?

Miist tuuma minu ilu,
miist tuuma minu õnni,
miist tuuma minu armas armukõ.
Miis kotini minu ilu,
miis kotini minu õnni,
miis kotini minu armas armukõ.
Konnes om minu ilu,
konnes om minu õnni
konnes om minu armas armukõ?
Näütä vällä minu ilu
näütä vällä minu õnni,
näütä vällä minu armas armukõ!
Ei näütä minu ilu,
ei näütä minu õnni,
ei näütä minu armas armukõ!

E 56021/3 (34) < Sangaste, Korijärve – Elmar Päss < Marta Kiršbaum, 78 a. (1927).

Mõrsja ehtimine (?)

Rõngu

x

EHI MÕRSJA, EHI MÕRSJA,
tsõõri sõlge, veeri sõrmus,
vildi jeeva mõrsja proom,
ehi ruttu, ehi ruttu,
tsõõri sõlge, veeri sõrmus,
vildi jeeva mõrsja proom,
mõse suu ja sui pää,
tsõõri sõlge, veeri sõrmus,
vildi jeeva mõrsja proom,
aja ame, kängi jalla,
tsõõri sõlge, veeri sõrmus,
vildi jeeva mõrsja proom,
aja undrik, keidä vöö,
tsõõri sõlge, veeri sõrmus,
vildi jeeva mõrsja proom.
Sõlg rinda, sõrmus sõrme,
tsõõri sõlge, veeri sõrmus,
vildi jeeva mõrsja proom,
aja kampsun, keidä rätt,
tsõõri sõlge, veeri sõrmus,
vildi jeeva mõrsja proom,
võtta särk ja suur-rätt,
tsõõri sõlge, veeri sõrmus,
vildi jeeva mõrsja proom.
 
Mõrsja valmis nii kui nukk,
tsõõri sõlge, veeri sõrmus,
vildi jeeva mõrsja proom,
noor mees vahib nuka taka,
tsõõri sõlge, veeri sõrmus,
vildi jeeva mõrsja proom,
läbi pilu peiukene,
tsõõri sõlge, veeri sõrmus,
vildi jeeva mõrsja proom.
Tule ruttu mõrsja valmis,
tsõõri sõlge, veeri sõrmus,
vildi jeeva mõrsja proom!
 
Jah ma tullen, ma ta võta,
tsõõri sõlge, veeri sõrmus,
vildi jeeva mõrsja proom.
 
Tulle ämm ja kae mini,
tsõõri sõlge, veeri sõrmus,
vildi jeeva mõrsja proom,
kas on mini meeleline,
tsõõri sõlge, veeri sõrmus,
vildi jeeva mõrsja proom,
poja mõrsja pooleline,
tsõõri sõlge, veeri sõrmus,
vildi jeeva mõrsja proom.
 
Ämm tulli, kaie mini,
tsõõri sõlge, veeri sõrmus,
vildi jeeva mõrsja proom,
kaie eest ja kaie takast,
tsõõri sõlge, veeri sõrmus,
vildi jeeva mõrsja proom.
Jah, mull mini meeleline,
tsõõri sõlge, veeri sõrmus,
vildi jeeva mõrsja proom,
poja mõrsja pooleline,
tsõõri sõlge, veeri sõrmus,
vildi jeeva mõrsja proom.
 
Tulle äi ja kae mini,
tsõõri sõlge, veeri sõrmus,
vildi jeeva mõrsja proom,
kas om mini meeleline,
tsõõri sõlge, veeri sõrmus,
vildi jeeva mõrsja proom,
poja mõrsja pooleline,
tsõõri sõlge, veeri sõrmus,
vildi jeeva mõrsja proom.
Tulli äi ja kaie mini,
tsõõri sõlge, veeri sõrmus,
vildi jeeva mõrsja proom,
kaie eest ja kaie takast,
tsõõri sõlge, veeri sõrmus,
vildi jeeva mõrsja proom.
Jah, mull mini meeleline,
tsõõri sõlge, veeri sõrmus,
vildi jeeva mõrsja proom,
poja mõrsja pooleline,
tsõõri sõlge, veeri sõrmus,
vildi jeeva mõrsja proom.
 
Viige mõrsja lavva taade,
tsõõri sõlge, veeri sõrmus,
vildi jeeva mõrsja proom,
peenikene peiu kõrva,
tsõõri sõlge, veeri sõrmus,
vildi jeeva mõrsja proom,
 
EÜS II, 79/81 (62) < Rõngu khk, Aakre v, Pühaste k – P. Kurg (1905).

Pajamäng

Sangaste

x

Minijas ja ämm
 
„ANNA PADA, ÄIAKENE, kiike, kaake,
anna pada, ämmakene, kiike, kaake,
anna pada kiiske kėėta, kiike, kaake,
ahvenide avvuteda, kiike, kaake!”
 
„Kohes sa selle paa pannid, kiike, kaake,
mis ma sulle heila anni, kiike, kaake,
eila anni, toona kanni, kiike, kaake,
ahveniide avutede, kiike, kaake?”
 
„Selle külm ära külmet, kiike, kaake,
selle hall ära hallat, kiike, kaake.!
 
„Viinu viinakellerisse, kiike, kaake,
kanden saiakammerisse, kiike, kaake!”
 
„Küll ma viisi, küll ma kanni, kiike, kaake,
kandsi saiakammerisse, kiike, kaake –
iki külm ära külmet, kiike, kaake,
iki hall ära hallat, kiike, kaake!”
 
„Toonu tüki meie näta, kiike, kaake,
paa vangu me valade, kiike, kaake!”
 
„Saks see sõitis saanige, kiike, kaake,
maamėės maa rėėge, kiike, kaake,
kubjas kanakorvige, kiike, kaake,
kilter kirju korjuge, kiike, kaake,
sėė pilds paa pillakile, kiike, kaake,
lõhkus paa lömakile, kiike, kaake!”
 
H II 59, 808/9 (87) < Sangaste khk., Tõlliste v. – J. Tamm < R. T. (1898)

Pajamäng

Sangaste

x

„ARMAS ÄMMÄ, ANNA PATTA
meile kiissu kiitä,
ahunida havvutada –
meile võera tuleva,
emä hõimu Helmeesta,
katsi tsõtsi Kambijast,
velle hõimu Villändist,
taadi hõimu Tarvastust!”

„Kos sa pannit tuu paa,
mis ma sulle eilä anni,
eilä anni, toona kinkse?”

„Panni paa ma tulele,
vali vetta vangu tasa,
kargsi miist ma kaema –
pada lahki paugati,
üle müüri mürati!”

Toome tükki mi nätta,
paa kõrva mi kõnelda,
paa vangu mi valada,
kost sai tükki ti nättä,
paa kõrva ti kõnelda,
miä külm ärä külmät,
miä hall ära hallet.

EÜS VI, 405/6 (100) < Sangaste khk., Restu v. – A. Mõttus ja J. Sossi < Ann Kiivit, 62 a. (1911).

Pajamäng

Rõngu

x

Paa-laul (mängulaul)

Esimene mängija (agamööda ja aletast laulda):

„LAINA PATTA, LANGUKÕNE,
mulle kiisu kiitä,
ahunide havvutada,
kuiva kala kupata –
võõra Võrust tuleva,
onupojad Otepääst,
lelläpoja Läänemaalta,
oma velle Villandist,
tädipoja Tartumaalta,
tsõtsepoja Poolamaalta!”

Teine vastab (pahandavalt ja õige ruttu laulda):

„Kossa tuu paa pannid,
mes ma sulle eilä anni,
eilä anni, toona kinkse,
mes sa tuled jälle otsma?”

Esimene (aegamööda ja aledaste):

„Panni paa murule,
murule muldre pääle,
saks sõit saaniga,
maamiis maaniga,
pois puuriidaga,
kiltre kirivä litaga,
opman halli hobesega –
leivä katski, kill, kõll!”

Teine (pahantates ruttu):

„Mes sa’s kanna kammerise,
viinu alla kellerisse,
mes sa jätid murule,
murule muldre pääle?”

Esimene (aegamööda aledalt):

„Sinnä külm ärä külmet,
sinnä hall ära hallit!”

Teine (pahandates ruttu):

„Tuu tüki minu nätä,
paa kõrva ma kõnelda,
paa vang mu kaeda,
paa põhi mu tunista!”

„Kost saa tüki sinu nätä,
paa kõrva su kõnelda,
paa vang su kaeda,
paa põhi su tunista –
varas na ärä varast,
kuri miis na ärä viis!”

Esimene (õige ruttu ja rõõmsalt):

„Minu pada, hää pada,
hää pada, helle pada,
helle pada, illus pada,
kiib külma kivi pääl,
ilma puida tõrvasida,
ilma nooriltä mihiltä.”

Paa laul om mängu laul; üks naine istub pengi pääl, võtab latse sülle. Ehk kui last saadaval ei ole olnu, võedud puu alg latse asemele.

Tõine länu istuja manu pata lainama, nagu laulu sõnad näitavad. Laits ehk puu alg tähendab pada.

EÜS II, 52/4 (26) < Rõngu khk, Aakre v, Pühaste k – P. Kurg < Linda Kurg (1905).

Pajamäng

Sangaste

x

„KII PADA, KILE PADA,
kii pada, helle pada,
kii paljla palu päällä,
kii lake laane päällä,
ilma puide, tõrrvassiida,
ilma üdsite, tulete!”

„Tere ämm, jakka-leeme!
Anna mulle patta,
mul om võõra Virusta,
esä hõimu Helmeesta,
taade hõimu Tarvastusta,
kaits naist Kambjasta –
tahtse kiissu kiitäde,
kuiva kala kupatede,
ahunide havvutede!”

„Kohes sa tu paa pannid,
mis ma sulle heilä anni,
heilä anndse, toona kinkse?”
„Tu küllm ärä külmät’.
tu hall ärä hallat –
veeri vetta veere tasa,
vali vetta vangu tasa,
pada lahki pardsatti,
vits mõtsa vinati,
üle müürü muräti!”

„Võta kuast koogu otst,
võta aidast angu otst,
võta peräkamberista!”

„Aituma, hää emä,
annid paa pangilidse,
sisest siiru-viirulidse,
päält kullakarvalidse!”

H II 31, 765/6 (1) < Sangaste, Laatre – Kristjan Gross (1888).

Pajamäng

Sangaste

x

„ARMAS ÄMM, ANNA PATA
meile kiiski kiitä,
ahunide avvutada –
meil tuļ võõra Võnnusta,
taade õimu Tarvastusta.
Meil om muna keetmata,
aniliha audemata,
partsi liha paistemata,
erne ellistamata.
ange meile pataa!”

“Kos sa tu paa pannid,
mis ma sulle eila anni?”

„Panni paa ma tulele,
veeri veta veere tasa,
vali veta vangu tasa.
Kes sääl sõita teeda mööda?
Meessi sõita teeda mööda,
raha helki ratta alla.
Kargsi meest ma kaema.
Pada lahki paugati,
vits mõtsa vimati,
üle Koiva komati.”

„Mis es kanna kamberide,
viia viina kelderita?”
„Sinna külm ära külmaţ:
pada lahki paugati,
vasta müüri mürati!”
„Võtta, võtta pataa!”

„Aituma, ämmakene,
kes and paa pangilise,
kate-kolme kannilise;
sisest tsiiru-viirulinse,
päält kullakarvalise!”

Kiib pada, kille pada,
hää pada, helle pada,
kiib palja palu pääl,
lage laua teie (1) pääl –
ilma hüvita lasteta,
ilma puita tõrvasida.

(1) – teiba

H II 51, 330/1 (5) < Riia l. < Sangaste khk. – A. Luksepp (1894)

Pajamäng

Sangaste

x

„TERE ÄIA, TERE ÄMMA,
anna patta kiissu keeta,
ahunite avvutada!”

„Kos sa tu paa pannit,
mis ma sulle eila anni?”

„Paa panni riidale,
saks sõitse saaniga,
maamees maaniga,
poiss puu reega,
kiltre kireva kassiga –
pess paa pinnale,
lahk paa lõmmele,
pada lahki paugati,
üle müüru mürati!”

H II 31, 679 (5) < Sangaste, Soontaga v. – Peeter Roose (1889).

Leigarimäng

Rõngu

x

Leikeri. Kosja- ehk Jõululaul
 
Aegamööda:
 
LEIKERI MEILE TULEVA, kaske, kanike,
meile kõhnale talule, kaske, kanike,
mes ma anna leikerile, kaske, kanike,
ei ole kulda, ei hõbedat, kaske, kanike.
kuni olli tee kullast, kaske, kanike,
õel tee hõbetast, kaske, kanike.
 
Õige aegamööda ja palju häälega need kolm rita laulda:
 
Mee tullimi kosja, kaske, kanike,
pojal naista otsima, kaske, kanike,
kaasakõista kaema, kaske, kanike.
 
Õige rutu:
 
Laitus laitus, vana äi, kaske, kanike.
 
Pahandates:
 
Laitus, laitus, vana ämm, kaske, kanike,
sinu latse laidetud, kaske, kanike,
sinu poja põletud, kaske, kanike,
saagu nemä sinnä saama, kaske, kanike,,
kus ei kuule kikka helli, kaske, kanike,
tõse talu tõlva helli, kaske, kanike,
kolmandama kurka helli, kaske, kanike,
nelandama neitsi helli, kaske, kanike!
 
Vanast om vanemad üksi ehk kosijaga ühes kosjas käinu nagu rahva suust olen kuulu.
 
EÜS II, 50 (24) < Rõngu khk, Aakre v, Puhaste k – P. Kurg < Jelu Märtson (1905).

Sõrmemähkimise mäng

Puhja

x

Karjalaste laul
 
KELLE NI KES´VÄ VEREVÄ?
Piis-pilli ruus-marja,
viiru vitsa ainamaa!
Jas´ka Jaani kes´vä verevä.
Piis-pilli ruus-marja,
viiru vitsa ainamaa!
Kes läits kes´vi põimemaie?
Piis-pilli ruus-marja,
viiru vitsa ainamaa!
Anu läits kes´vi põimemaie.
Piis-pilli ruus-marja,
viiru vitsa ainamaa!
Kes´si sõrme ära lõigas?
Piis-pilli ruus-marja,
viiru vitsa ainamaa!
Anu sõrme ärä lõigas.
Piis-pilli ruus-marja,
viiru vitsa ainamaa!
Kost tä sõrme mähit saije?
Piis-pilli ruus-marja,
viiru vitsa ainamaa!
Jaani jalgrätti otsast.
Piis-pilli ruus-marja,
viiru vitsa ainamaa!
Kost tä sõrme keidist saije?
Piis-pilli ruus-marja,
viiru vitsa ainamaa!
Jaani kaltsu nööri otsast.
Piis-pilli ruus-marja,
viiru vitsa ainamaa!
 
EÜS VI 744/5 (14) < Puhja khk, Ulila v, Kaimi k < Rannu khk, Rannu v – M. Pehka, E. Eisenschmidt < Adam Andik, 70 a. (1909) (=ERM 51, 25 < Puhja, Ulila – A. Antik (1915).

Oldermanni mäng

Puhja

x

Oldermanni tegemine.
 
Tõse olliva tsõõrin ümbre ja laulseva. Üits ol’li kesken ja pandse ennäst selle järgi rõivile, nigu laulun üteldi:
 
AETAVA AME, AETAVA AME,
Oldermanni, vinderkeeli, jungerpuut,
mähi vööda, mähi vööda,
Oldermanni, vinderkeeli, jungerpuut,
pane undruk, pane undruk,
Oldermanni, vinderkeeli, jungerpuut,
pane põlle, pane põlle,
Oldermanni, vinderkeeli, jungerpuut,
aeta jakki, aeta jakki,
Oldermanni, vinderkeeli, jungerpuut,
sõõrita sõlge, sõõrita sõlge,
Oldermanni, vinderkeeli, jungerpuut,
sili linti, sili linti, (1)
Oldermanni, vinderkeeli, jungerpuut,
tõmba sukke, tõmba sukke,
Oldermanni, vinderkeeli, jungerpuut,
pane kängi, pane kängi,
Oldermanni, vinderkeeli, jungerpuut,
suita pääda, suita pääda,
Oldermanni, vinderkeeli, jungerpuut!
 
Kui pää ärä ol’li suitu, sis lames kesken oleja nur tütrik maha; sis lauleti:
 
Ärä koolu nuku memme,
Oldermanni, vinderkeeli, jungerpuut.
 
Tõse rõõmu, tõse rõõmu,
Oldermanni, vinderkeeli, jungerpuut,
joba eläp nuku memme,
Oldermanni, vinderkeeli, jungerpuut,
 
Sis karas tu sehen oleja üles ja plaksutas käs’si, ja sis lauleti:
 
/Viis nr 50/
 
Kae, kae, katsu, katsu,
mes su meelesta paremba,
mes siin siäst sirgemba,
karga üte kaala,
tõmba sehest väl’lä!
 
Sis tõmmas sehen oleja üte tõise tsõõri sisse ja päs’se esi väl’lä. Tütriku ja poisi mängsevä sedä mängu. Ainult tütriku tõmmati sisse. Seda mängu kutsuti: “Oldermanni tegema”.
 
(1) Lindi olliva kurgu all; suure laia lindi, ennitse ehte. Laulja märkus.
 
EÜS VI, 840/2 (101) < Puhja khk., Kavilda v. – E. Eisenschmidt < Kadri Sütt, 75 a. (1909).

Oldermanni mäng

Sangaste

x

OLLDRE-MAANI, VILLDRE-KÄÜVÄ, joba tule pruut,
viska lihti, olldre-maani, villdre-käüvä, joba tule pruut,
mõse, mõse suud, olldre-maani, villdre-käüvä, joba tule pruut,
aja, aja hamet, olldre-maani, villdre-käüvä, joba tule pruut,
kõriste kaala, olldre-maani, villdre-käüvä, joba tule pruut,
sui, sui sukke, olldre-maani, villdre-käüvä, joba tule pruut,
heriste hellmi, olldre-maani, villdre-käüvä, joba tule pruut,
sõriste sõllge, olldre-maani, villdre-käüvä, joba tule pruut,
säe, säe särki, olldre-maani, villdre-käüvä, joba tule pruut,
pane, pane põlle, olldre-maani, villdre-käüvä, joba tule pruut,
pane rätti pähä, olldre-maani, villdre-käüvä, joba tule pruut,
kisu kisu kinndid, olldre-maani, villdre-käüvä, joba tule pruut.
 
(„Vildre” oleved virmalise)
 
H II 31,759 (5) < Sangaste – Kristjan Gross (1888).

Oldermanni mäng

Sangaste

x

Pruudi ehtimise mäng
Ringimäng Tallistepühäl
 
HEIDÄTÄLLI AMET,
pilderi kävvä, vilderi käimä,
köidatälli vööd,
pilderi kävvä, vilderi käimä, joba tule pruut,
heidätälli ü’ndrik,
pilderi kävvä, vilderi käimä, joba tule pruut;
pane tälle põlle,
pilderi kävvä, vilderi käimä, joba t. pruut;
tõmbatälli sukka,
pilderi kävvä, vilderi käimä, joba tule pruut,
kisutälli kä’ngä,
pilderi kävvä, vilderi käimä, joba tule pruut,
tsõõritälli sõlge,
pilderi kävvä, vilderi käimä, joba tule pruut,
silitälli linti,
pilderi kävvä, vilderi käimä, joba tule pruut.
 
H II 44, 619 (65) < Sangaste khk., Pringi v. – J. Tammemägi < Ann Kopel, 76 a. (1893).

Leinamäng

Puhja

x

Kui mondi pühapääval rügade alla mängu tegime, sis üits läits sisse ja k’äst kinni ning nakati laulma. /Kogu laulu ajal vajub iga salmiga allapoole./ Kui üteldi – su peigugi koolu – satte kummali maha.
 
KOOLE, KURVA, KOOLE, KURVA MÕRSIJAS,
jobab su sõsargi koolu,
koole, kurva, koole, kurva mõrsijas,
jobab su veligi koolu,
koole, kurva, koole, kurva mõrsijas,
jobab su esägi koolu,
koole, kurva, koole, kurva mõrsijas,
jobab sa emägi koolu,
koole, kurva, koole, kurva mõrsijas,
jobab su peigugi koolu,
koole, kurva, koole, kurva mõrsijas!
 
Sis satte maha ja kuuli ära, aga sis nakas tsõõr laulma kes ümbre käis:
 
Tõse rõõmu, tõse rõõmu, morsijas,
jobab su veligi eläb,
tõse rõõmu, tõse rõõmu, morsijas,
jobab su esägi eläb,
tõse rõõmu, tõse rõõmu, morsijas,
jobab su emägi eläb,
tõse rõõmu, tõse rõõmu, morsijas,
jobab su peigugi eläb,
tõse rõõmu, tõse rõõmu, morsijas!
 
Sis kargab üles ja nakab kepsu lüümä tsõõri sisen ja sis tõse laulava jälle:
 
Koole, kurva, koole, kurva mõrsijas,
. . . .
 
ERA II 85, 264/5 (45) < Tartu < Puhja, Kavilda v., Järva k. – Helmi Tera < Kadri Helgilt, s. 1850 (1933).

Leinamäng

Sangaste

x

KOOLE, KOOLE, MÕRSIJA,
koole, kurba mõrsija,
joba su esä kuoli,
koole, koole, mõrsija,
koole, kurba mõrsija,
joba su emä kuoli1
koole, koole, mõrsija,
koole, kurba mõrsija,
peig sull kuoli peräkõrd!
 
Rõõmu, rõõmu, mõrsija,
rõõmu, kurba mõrsija,
joba su esä eläs,
rõõmu, rõõmu, mõrsija,
rõõmu, kurba mõrsija,
joba su emä eläs,
rõõmu, rõõmu, mõrsija,
rõõmu, kurba mõrsija,
joba su velle’ eläse,
rõõmu, rõõmu, mõrsija,
rõõmu, kurba mõrsija,
joba kaasa’ kargelese’!
 
H II 5, 523 (178) < Sangaste khk – Joosep Hurt < Liis Värnik, 38 a (1877)

Leinamäng

Sangaste

x

Lõbu mäng.
 
JOBA SU SUURI SUGU SURENU, koole, kurva mõrsija,
joba sinu velle koolu, koole, kurva mõrsija,
joba su sõsar surenu, koole, kurva mõrsija,
joba su esä koolu, koole, kurva mõrsija,
joba sinu emä koolu, koole, kurva mõrsija,
joba sinu peiju koolu, koole, kurva mõrsija,
joba sinu kaasa kaonu, koole, kurva mõrsija!
_____
 
Joba su suuri sugu eläs, tõse, rõõmun mõrsija,
joba su velle elässe, tõse, rõõmun mõrsija,
joba su sõsar eläs, tõse, rõõmun mõrsija,
joba su esä eläs, tõse, rõõmun mõrsija,
joba su emä eläs, tõse, rõõmun mõrsija,
joba sinu peiju eläs, tõse, rõõmun mõrsija,
joba sinu kaasa käen, tõse, rõõmun mõrsija!
 
H II 31, 758/9 (4) < Sangaste, Laatre v. – Kristjan Gross, Miku t. (1888).

Hobusemäng

Sangaste

x

Hobuse otsija mäng
 
KUULE KULLA, ol´lale, ol´lale,
kõrdsimeesi, ol´lale, ol´lale,
kõrdsinaine, ol´lale, ol´lale,
Kreetakõne, ol´lale, ol´lale!
Kas (ti) näiti, ol´lale, ol´lale,
mi hobesta, ol´lale, ol´lale?
 
Määnes ol´, ol´lale, ol´lale,
ti(i) hobene, ol´lale, ol´lale?
 
Linalakka, ol´lale, ol´lale,
lauki-otsa, ol´lale, ol´lale,
kaput-jalga, ol´lale, ol´lale,
õra-silmä, ol´lale, ol´lale.
Köüd (köüts?) ol´ perän, ol´lale, ol´lale,
kullane, ol´lale, ol´lale,
kammits kaalan, ol´lale, ol´lale,
karrane, ol´lale, ol´lale.
 
Ollit küla, ol´lale, ol´lale,
orassen, ol´lale, ol´lale,
tan´dsed külä, ol´lale, ol´lale,
tadrikun, ol´lale, ol´lale.
 
Tule susi, ol´lale, ol´lale,
süü hobene, ol´lale, ol´lale,
murra maha, ol´lale, ol´lale,
musta märrä, ol´lale, ol´lale!
 
Tähentus: Rink käib, tüdrik on ringis ja üks rätike käes, raputab seda, ja hirnub nagu hobune. Pois on väljatsil pool rinki ja hüüab tüdrikud üle ringi. Viimase värsi aigu andakse tüdrük ringist väljä poisi kätte. Mäng otsas.
 
H II 31, 821 (2) < Sangaste, Laatre v. – Kristjan Gross, Miku t. (1889).

Hobusemäng

Sangaste

x

Taltse-pühi laul.
 
LÄKKI HOBUST, ollale, OTSIMAIJE, ollale!
 
„Kuule, kulla, ollale, kõrdsimiis, ollale,
kas sa näid, ollale, mii hopest, ollale,
turu puulta, ollale, tulevat, ollale,
uulitsena, ollale, halguvat (hulkuvat?), ollale?”
 
„Määnas olle, ollale, tie hobene, ollale?”
 
„Linalihti, ollale, lauki-otsan, ollale,
õrassilma, ollale, kaputjalga, ollale.
 
Päitse olle, ollale, pään pävingitse, ollale,
(päitse pään, ollale, päringitse, ollale,)
suitse olle suun, ollale, sovingitse, ollale,
(suitse suun, ollale, suringitse, ollale,)
kammits kaalan, ollale, karrane, ollale,
kõnds (köüts?) oll perän, ollale, kullane, ollale,
hõppeene, ollale, ohilõig, ollale.”
 
„Näime küll tie, ollale, hobeste, ollale,
saks ta panni, ollale, saani ette, ollale,
ravvast tettu, ollale, rekke ette, ollale.
 
Sõitse lennun, ollale, liina poole, ollale,
kivist tettü, ollale, künkä poole, ollale,
värvilise, ollale, värjä poole, ollale.”
 
Hirno, hirno, ollale, hiirekene (hoiirokene), ollale,
mängi, mängi, ollale, märakene, ollale!
 
„Kos iks olli, ollale, huukene, ollale?
ollit sa külä, ollale, orassil, ollale,
ellit külä, ollale, ernein, ollale,
tandset kulä, ollale,tadrikule, ollale?”
 
„Es ma ole, ollale, orassile, ollale,
es ma elä, ollale, erneile, ollale. –
Mina saadi, ollale, sada saaja, ollale,
tõije tuhant, ollale, mõrsijat, ollale!”
 
„Mis iks anti, ollale, (h)anna pääle, ollale,
mis iks liidet, ollale, lihi pääle, ollale,
mis iks panti, ollale, otsa pääle, ollale?”
 
„Hame anti, ollale, (h)anna pääle, ollale,
linik liideti, ollale, lihi pääle, ollale,
kinda keale, ollale, otsa pääle, ollale.”
 
EÜS VI, 375/6 (65) < Sangaste khk., v., Matsi t. – A. Mõttus ja J. Sossi < Ann Rebane, 74 a. (1911).
EÜS VI, 404/5 (99) < Sangaste khk., Restu v. – A. Mõttus ja J. Sossi < Ann Kiivit, 62 a. (1911).
H IV 7, 367/8 (4) < Sangaste – J. A. Feldmann (asuk. Dvinski mk., Kalkunis < Vilj.) < ema Liisa Feldmann (1895).

Hobusemäng

Sangaste

x

LÄKKI HOBUST, ollale, OTSIMAIJE, ollale!
 
„Kuule, kulla, ollale, kõrdsimiis, ollale,
kas sa näid, ollale, mii hopest, ollale,
turu puulta, ollale, tulevat, ollale,
uulitsena, ollale, halguvat (hulkuvat?), ollale?”
 
„Määnas olle, ollale, tie hobene, ollale?”
 
„Linalihti, ollale, lauki-otsan, ollale,
õrassilma, ollale, kaputjalga, ollale.”
 
„Määnas olle, ollale, päitse pään, ollale?”
„Päitse olle pään, ollale, pävingitse, ollale,
(päitse pään, ollale, päringitse, ollale,)”
 
„Määnes olle, ollale, suitse suun, ollale?”
„Suitse olle suun, ollale, sovingitse, ollale,
(suitse suun, ollale, suringitse, ollale).”
 
„Määnes olle, ollale, kammits kaalan, ollale?”
„Kammits oll kaalan, ollale, karrane, ollale.”
 
„Määnes olle, ollale, kõnds (köüts?) perän, ollale?”
„Kõnds (köüts?) oll perän, ollale, kullane, ollale.”
 
„Määnes olle, ollale, ohilõig, ollale?”
„Hõppeene, ollale, ohilõig, ollale.”
 
„Näime küll tie, ollale, hobesta, ollale,
saks ta panni, ollale, saani ette, ollale,
ravvast tettu, ollale, rekke ette, ollale.
 
Sõitse lennun, ollale, liina poole, ollale,
kivist tettü, ollale, künkä poole, ollale,
värvilise, ollale, värjä poole, ollale.”
 
„Hirno, hirno, ollale, hiirekene (hiirokene), ollale,
Mängi, mängi, ollale, märakene, ollale!
 
Kos iks ollit, ollale, huukene, ollale?
Ollit sa külä, ollale, orassil, ollale,
ellit külä, ollale, ernein, ollale,
tandset kulä, ollale,tadrikule, ollale?”
 
„Es ma ole, ollale, orassile, ollale,
es ma elä, ollale, erneile, ollale. –
 
Mina saadi, ollale, sada saaja, ollale,
tõije tuhant, ollale, mõrsijat, ollale!”
 
„Mis iks anti, ollale, (h)anna pääle, ollale,
mis iks liidet, ollale, lihi pääle, ollale,
mis iks panti, ollale, otsa pääle, ollale?”
 
„Hame anti, ollale, (h)anna pääle, ollale,
linik liideti, ollale, lihi pääle, ollale,
kinda keale, ollale, otsa pääle, ollale.”
EÜS VI, 375/6 (65) < Sangaste khk., v., Matsi t. – A. Mõttus ja J. Sossi < Ann Rebane, 74 a. (1911).
EÜS VI, 404/5 (99) < Sangaste khk., Restu v. – A. Mõttus ja J. Sossi < Ann Kiivit, 62 a. (1911).
H IV 7, 367/8 (4) < Sangaste – J. A. Feldmann (asuk. Dvinski mk., Kalkunis < Vilj.) < ema Liisa Feldmann (1895).

Sinimani seeli

Sangaste

x

Jõululaul

LÄTT, LÄTT, SIIMANI TSEELI,
lätt, lätt, pirelilli äärä,
lätt, lätt, tsirepuu nalla.

Kohes lätt, siimani tseeli,
kohes lätt, pirelilli äärä,
kohes lätt, tsirepuu nalla?

Riiga, Riiga, siimani tseeli,
Riiga, Riiga, pirelilli äärä,
Riiga, Riiga, tsirepuu nalla.

Mes Riiga, siimani tseeli,
mes Riiga, pirelilli äärä,
mes Riiga, tsirepuu nalla?

Rätti tuuma, siimani tseeli,
rätti tuuma, pirelilli äärä,
rätti tuuma, tsirepuu nalla.

Rätt pään, siimani tseeli,
rätt pään, pirelilli äärä,
rätt pään, tsirepuu nalla

Näütä vällä, siimani tseeli,
näütä vällä, pirelilli äärä,
näütä vällä, tsirepuu nalla.

Ei näütä, siimani tseeli,
ei näütä, pirelilli äärä,
ei näütä, tsirepuu nälla.

Lätt, lätt, siimani tseeli,
lätt, lätt, pirelilli äärä,
lätt, lätt, tsirepuu nalla.

Kohes lätt, siimani tseeli,
kohes lätt, pirelilli äärä,
kohes lätt, tsirepuu nalla?

Riiga, Riiga, siimani tseeli,
Riiga, Riiga, pirelilli äärä,
Riiga, Riiga, tsirepuu nalla.

Mes Riiga, siimani tseeli,
mes Riiga, pirelilli äärä,
mes Riiga, tsirepuu nalla?

Kleiti tuuma, siimani seeli,
Kleiti tuuma, pirelilli äärä,
Kleiti tuuma, tsirepuu nalla.

Kleit sällän, siimani tseeli,
Kleit sällän, pirelilli äärä,
Kleit sällän, tsirepuu nalla.

Näütä vällä, siimani tseeli,
näütä vällä, pirelilli äärä,
näütä vällä, tsirepuu nalla.

Ei näütä, siimani tseeli,
ei näütä, pirelilli äärä,
ei näütä, tsirepuu nälla.

Lätt, lätt, siimani tseeli,
lätt, lätt, pirelilli äärä,
lätt, lätt, tsirepuu nalla.

Kohes lätt, siimani tseeli,
kohes lätt, pirelilli äärä,
kohes lätt, tsirepuu nalla?

Riiga, Riiga, siimani tseeli,
Riiga, Riiga, pirelilli äärä,
Riiga, Riiga, tsirepuu nalla.

Mes Riiga, siimani tseeli,
mes Riiga, pirelilli äärä,
mes Riiga, tsirepuu nalla?

Sõrmust tuuma, silmani tseeli,
sõrmust tuuma, pirelilli äärä,
sõrmust tuuma, tsirepuu nalla.

Sõrmus sõrmen, siimani tseeli,
sõrmus sõrmen pirelilli äärä,
sõrmus sõrmen, tsirepuu nalla.

Näütä vällä, siimani tseeli,
näütä vällä, pirelilli äärä,
näütä vällä, tsirepuu nalla.

Ei näütä, siimani tseeli,
ei näütä, pirelilli äärä,
ei näütä, tsirepuu nälla.

Lätt, lätt, siimani tseeli,
lätt, lätt, pirelilli äärä,
lätt, lätt, tsirepuu nalla.

Kohes lätt, siimani tseeli,
kohes lätt, pirelilli äärä,
kohes lätt, tsirepuu nalla?

Riiga, Riiga, siimani tseeli,
Riiga, Riiga, pirelilli äärä,
Riiga, Riiga, tsirepuu nalla.

Mes Riiga, siimani tseeli,
mes Riiga, pirelilli äärä,
mes Riiga, tsirepuu nalla?

Sõlge tuuma, siimani tseeli,
sõlge tuuma, pirelilli äärä,
sõlge tuuma, tsirepuu nalla.

Sõlg rinnan, siimani tseeli,
sõlg rinnan, pirelilli äärä,
sõlg rinnan, tsirepuu nalla.

Näütä vällä, siimani tseeli,
näütä vällä, pirelilli äärä,
näütä vällä, tsirepuu nalla.

Ei näütä, siimani tseeli,
ei näütä, pirelilli äärä,
ei näütä, tsirepuu nälla.

Lätt, lätt, siimani tseeli,
lätt, lätt, pirelilli äärä,
lätt, lätt, tsirepuu nalla.

Kohes lätt, siimani tseeli,
kohes lätt, pirelilli äärä,
kohes lätt, tsirepuu nalla?

Riiga, Riiga, siimani tseeli,
Riiga, Riiga, pirelilli äärä,
Riiga, Riiga, tsirepuu nalla.

Mes Riiga, siimani tseeli,
mes Riiga, pirelilli äärä,
mes Riiga, tsirepuu nalla?

Üüd tuuma, siimani tseeli,
üüd tuuma, pirelilli äärä,
üüd tuuma, tsirepuu nalla.

Üü öölen, siimani tseeli,
üü öölen, pirelilli äärä,
üü öölen, tsirepuu nalla.

Näütä vällä, siimani tseeli,
näütä vällä, pirelilli äärä,
näütä vällä, tsirepuu nalla.

Ei näütä, siimani tseeli,
ei näütä, pirelilli äärä,
ei näütä, tsirepuu nälla.

Lätt, lätt, siimani tseeli,
lätt, lätt, pirelilli äärä,
lätt, lätt, tsirepuu nalla.

Kohes lätt, siimani tseeli,
kohes lätt, pirelilli äärä,
kohes lätt, tsirepuu nalla?

Riiga, Riiga, siimani tseeli,
Riiga, Riiga, pirelilli äärä,
Riiga, Riiga, tsirepuu nalla.

Mes Riiga, siimani tseeli,
mes Riiga, pirelilli äärä,
mes Riiga, tsirepuu nalla?

Amet tuuma, siimani tseeli,
amet tuuma, pirelilli äärä,
amet tuuma, tsirepmi nalla.

Ame sällän, siimani tseeli,
ame sällän, pirelilli äärä,
ame sällän, tsirepmi nalla,

Näütä vällä, siimani tseeli,
näütä vällä, pirelilli äärä,
näütä vällä, tsirepuu nalla.

Ei näütä, siimani tseeli,
ei näütä, pirelilli äärä,
ei näütä, tsirepuu nälla.

Lätt, lätt, siimani tseeli,
lätt, lätt, pirelilli äärä,
lätt, lätt, tsirepuu nalla.

Kohes lätt, siimani tseeli,
kohes lätt, pirelilli äärä,
kohes lätt, tsirepuu nalla?

Riiga, Riiga, siimani tseeli,
Riiga, Riiga, pirelilli äärä,
Riiga, Riiga, tsirepuu nalla.

Mes Riiga, siimani tseeli,
mes Riiga, pirelilli äärä,
mes Riiga, tsirepuu nalla?

Sukke tuuma, siimani tseeli,
sukke tuuma, pirelilli äärä,
sukke tuuma, tsirepuu nalla.

Suka jalan, siimani tseeli,
suka jalan, pirelilli äärä,
suka jalan, tsirepuu nalla.

Näütä vällä, siimani tseeli,
näütä vällä, pirelilli äärä,
näütä vällä, tsirepuu nalla.

Ei näütä, siimani tseeli,
ei näütä, pirelilli äärä,
ei näütä, tsirepuu nälla.

Lätt, lätt, siimani tseeli,
lätt, lätt, pirelilli äärä,
lätt, lätt, tsirepuu nalla.

Kohes lätt, siimani tseeli,
kohes lätt, pirelilli äärä,
kohes lätt, tsirepuu nalla?

Riiga, Riiga, siimani tseeli,
Riiga, Riiga, pirelilli äärä,
Riiga, Riiga, tsirepuu nalla.

Mes Riiga, siimani tseeli,
mes Riiga, pirelilli äärä,
mes Riiga, tsirepuu nalla?

Saapid tuuma, siimani tseeli,
saapid tuuma, pirelilli äärä,
saapid tuuma, tsirepuu nalla.

Saapa jalan, siimani tseeli,
saapa jalan, pirelilli äärä,
saapa jalan, tsirepuu nalla.

Näütä vällä, siimani tseeli,
näütä vällä, pirelilli äärä,
näütä vällä, tsirepuu nalla.

Ei näütä, siimani tseeli,
ei näütä, pirelilli äärä,
ei näütä, tsirepuu nälla.

Lätt, lätt, siimani tseeli,
lätt, lätt, pirelilli äärä,
lätt, lätt, tsirepuu nalla.

Kohes lätt, siimani tseeli,
kohes lätt, pirelilli äärä,
kohes lätt, tsirepuu nalla?

Riiga, Riiga, siimani tseeli,
Riiga, Riiga, pirelilli äärä,
Riiga, Riiga, tsirepuu nalla.

Mes Riiga, siimani tseeli,
mes Riiga, pirelilli äärä,
mes Riiga, tsirepuu nalla?

Peigu tuuma, siimani tseeli,
peigu tuuma, pirelilli äärä,
peigu tuuma, tsirepuu nalla.

Peig kotun, siimani tseeli,
peig kotun, pirelilli äärä,
peig kotun, tsirepuu nalla.

Näütä vällä, siimani tseeli,
näütä vällä, pirelilli äärä,
näütä vällä, tsirepuu nalla.

Ei näütä, siimani tseeli,
ei näütä, pirelilli äärä,
ei näütä, tsirepuu nälla.

Jõulu ajal tavaliselt kahe paariga lauleti ja tantsiti selle laulu järele.

E 56026/9 (41) < Sangaste, Korijärve – Elmar Päss < Marta Kiršbaum, 78 a. (1927).