Lunastatav neiu Sangaste NAKSI MERI MA MINEMÄ, pikä purju’ pillumaia. „Piä, meri, saisa, vesi – las ma kae kodo poole, eidä sil´mi ellä poole: kes sääl koton kõndines, tare iene tandsines?” Ise koton kõndines, tare iene tandsines. „Isekene, taadikene, ostaContinue Reading
Lunastatav neiu Sangaste LÄTSI MERI MA MINEMÄ, pikä purju pilluma. Odot, meri, peä, vesi – las ma kae kodo poole, eidä silmi ellä poole: kes sääl koton kõndines, tare iene tandsines? Ise (isa) iks koton kõndines, tare iene tandsines. „Isekeni,Continue Reading
Mere kosilased Sangaste KÕNDSEN TEEDA, KÕNDSEN MAADA, kõndsen ümbre mere äärta, lassi lainetel vajuda. Kes säält merest vastu tulli? Vaskineiu vastu tulli. “Tere, tere, neiukene, tere, neiu noorekene! Kas sina võtad mulle tulla, mulle tulla, muile minna?” “Ei minaContinue Reading
Haned kadunud Otepää PEREMEES PEREMEHEKENE, perenaine, naisukene, muile andis muuda tööda, mulle andis anid hoita, anid oita, kanad kaitsa. Aa’si ma ani vesile, keeruti kana kesäle, esi mina lätsi kõrtsusseni; sääl ma jõien suutäis viina, suutäis viina, tõine „piiva”. JäiContinue Reading
Haned kadunud. Suur tamm. Venna kirvehaav Kambja ESAKENE ENNEKENE, muile annid muida tööda, sulastele suurta tööda – mulle annid halba tööda: mulle annid ani hoita, ani hoita, kanad kaitsa. Ai ma ani vesile, kanad kulla kastele liiger-laager laintelle. Tuli tuultaContinue Reading
Haned kadunud Sangaste IMEKENE MEMMEKENE, muile annid muuda tööda, sulasile suurta tööda; mulle annid alba tööda – annid mulle ani’ oita, ani’ oita, kana kaitsa. Aije ani ma vesile, lasi kana laineile. Tul´l´i augas´ alta vie, mudakurvits alta mua, veiContinue Reading
Haned kadunud. Suur tamm. Venna kirvehaav Kambja ESAKENE ENNEKENE, muile annid muida tööda, sulastele suurta tööda – mulle annid halba tööda: mulle annid ani hoita, ani hoita, kanad kaitsa. Ai ma ani vesile, kanad kulla kastele. Tuli tuulta muialt maalta,Continue Reading
Haned kadunud Puhja 1. 2. EMAKENE, ENNEKENE, muile (sa) annit muida tööda, sulasella suurda tööda, mulle annid ani oida, ani oida, kana kaitsta, kana karja kaitseda. Aie ma ani ojalle, keeruti kana kesälle. Tuli kotkas, kurja lindu, ahka lindu aavikust,Continue Reading
Uppunud vend Otepää Venna otsija OLLI MUL KOLMI VENNAKESTA, kolmi kui ua-ivada, kaits kui herne-kaunakesta. Üte panni marjamaale, tõse panni karjamaale, kolmanda saatse kalale. Tulli velle marjamaalta, tõine velle karjamaalta, ei tulnud kolmandat kalalta. Panni_s sõle sõudemaie, lehe laia lendamaie:Continue Reading
Vend veehädas Rannu OLLI MULL KOLMI VENNAKESTA: ühe saatsin karjamaale, tõise saatsin marjamaale, kolmanda kalamerele. Tulli kodu karjamaalta – karja pullike eessa, tulli kodu marjamaalta – marjakorvike käessa, ei tulnud kalamerelta. Laksin venda otsimaie, otsin orud, otsin mäed, otsin orudContinue Reading
Uppunud vend Puhja OL’LI MUL KOLMI VELLEKEISTA: üte saadi marjasmaale, tõise saadi karjasmaale, kolmanda saadi kalale. Üits tul’li velle marjasmaalta, tõine tul’li velle karjasmaalta, kolmat ei tullu kalalta. Tei ma päise pätsikese, lätsi velle otsimaie. Tul’li mul vasta vana meesi.Continue Reading
Härjad murtud Rõngu x Sahka laul. LÄKSIN METSA KÜNDAMAIE, kuuma päeva paisteenna, oodi ma toitu toodavat – näe_es toitu toodavat! Vilisti ma vinti metsast, parmo pajo põõsaasta – pist ta Kirju kindsu pääle, pugalile puusa pääle. Kiri läks metsa kiieldes,Continue Reading
Hollandi sulane. Härjad murtud Otepää OLLI MINA ORJAN OTTEPÄN, käisi karjan Kammian, Soomemaal olli sulasen. Künni üles härra nurme, risti-rästi Riia nurme; aie mina adra kivi taade, tsusksi piidsa peendreeda, lassi härga laaneessa. Tuli susi Soomeesta, laia käppa laaneesta: kiskusContinue Reading
Härjad murtud Otepää Teoaja laul ENNE OLIN HÄRRA POISSI, taga Riia tallipoissi. Kündsin üles härra põllu, risti rästi härra põllu, ajasin adra kivi taha, piitsa visksin padrikusse. Hunt tuli soovikusta, laiakäppa laanikusta, kisksid minu kirju härja, lõhksid minu laugu härja,Continue Reading
Härjad murtud Sangaste TULDA LEIVÄ TUIMA’ RAVVA’, k´ibõnida k´ülmä’ k´ivi’, utsu lei Urvastõ nurmõn, savvu Sangastõ saarõn. Ai-tui-tui-tui, tukka mõtsa, pääle pimme paiu mõtsa! Sääl ma raie rattapuida, kõkkutesi kõdarapuida, tikutõsi tele(telje)puida, oma k´ülä velle vehmeriida, tõsõ talu taadõ taoslaudu.Continue Reading
Kari kadunud. Hobuse otsija Rõngu Karjalaul KAUA KÄISIN KARJADESSA, kaua karja hoole pool, vai mina hulgasta uneti – karjast katte karjat-lehma eest katte esa hobune. Pandi orja otsimaie, nõrka venda nõudemaie – ori es otsi hobusta, nõrk es nõua ratsukesta.Continue Reading
Hobune kadunud Puhja OL’LI MA ESÄ KODUNA, ol’li ma emä koduna, üüse ol’lu, päivä kal’lu – üüse ol’lu eitsinagi, päiva kal’lu karjanagi. Üüse oisi esä obese, päivä kaidsi memme karja. Eitsi lätsi ehtemaie, kõhna karja oidemaie. Pannin pää põõsa pääle,Continue Reading
Hobune varastatud Kambja OL’LI MINA TIL’LE TEOPOISSI, üüse pessi mõisa rehe, päivä künni mõõdumaad. panni mina obu süüma, suitse panni suu alla, päitse panni pää alla, jala-katte kannu otsa. Kuri miis tulli kuusistikust, varas miis tulli varistikust, varas’t minu il’leContinue Reading
Hobune varastatud Otepää Hobuse otsimine OH MINA VAENE MEHEKENÕ, põlvõ koru (kõrgu(ne)) poisikõnõ, vaat-vaa-li, vat-vat-vaali, põlvõ koru (kõrgu(ne)) poisikõnõ. Aeti minnu, vaene, teole – kivistikku kiskuma, vaat-vaa-li, vat-vat-vaali, kivistikku kiskuma. kivistikku kiskuma ja kannustikku kakuma, vaat-vaa-li, vat-vat-vaali,Continue Reading
Hobune varastatud Otepää 1. 2. OH MINA VAENE MEHEKENÕ, lillipoo, elleroo põlvõ koru (kõrgu(ne)) poisikõnõ, lillipoo, elleroo. Aeti minnu, vaene, teole, lillipoo, elleroo – kivistikku kiskuma, lillipoo, elleroo, kannistiku kakuma, lillipoo, elleroo. Ööse pessi mõisa rehe, lillipoo, elleroo, päivä kündseContinue Reading
Hobune varastatud Sangaste LÄTSI SOODE SÕITEMAIE, näie ma sooda suitsavad, palu pikaste palavad – mõtsi ma mõisa palavat. Ai ma manu kaemä: soo tekk sulaja õlut, palu armast aaniket. Jõi ma toobi, jõi ma katsi, kolmandat ka koogutelli, neljandat maContinue Reading
Tille teopoiss. Hobune varastatud Sangaste Hobuse varastamine OLLI MINA VÄIKE MIHEKE, põlve piiu (pikku) poisike, vaat luu-li, vaat-luu, põlve piiu (pikku) poisike, üüse pesse mõisa rihe, päivä kündse mõõdu maad, vaat luu-li, vaat-luu, päivä kündse mõõdu maad. Continue Reading
Hobune (kari) kadunud Sangaste EMÄ PAND´ KARJA MU KASUMA, võsa veerde venimä, vaat-vaat, luu-li, vaat-vaat, luu-li, võsa veerde venimä, mõtel’ karjast kaduvat, võsa vilust viidävät, vaat-vaat, luu-li, vaat-vaat, luu-li, võsa vilust viidävät. – Kao ei karjast kohegi, vii’äContinue Reading
Tilluke teopoiss. Hobune varastatud Sangaste OLI MINA VÄIKÕNE MEHEKÕNE, le-lee, le-la-mus, lee, põlve kõrru poisikõne, le-lee, le-la-mus, lee. Saadeti minu teole, le-lee, le-la-mus, lee. Mis sääl tegema mind panti, le-lee, le-la-mus, lee? Kivistikku kiskumaie, le-lee, le-la-mus, lee, kannestikku kakkumaie, le-lee,Continue Reading
Tilluke teopoiss. Hobune varastatud. Nutust järv Sangaste OLIN MA VÄIKE MEHIKENE, põlve kõrgu poisikene, vaat luu-li, vaat-luu, põlve kõrgu poisikene, öösi peksin mõisa rehe, päeva kündsin mõõdumaa, vaat luu-li, vaat-luu, päeva kündsin mõõdumaa. Panin ma hobu ampi (lumpi)Continue Reading
Hobune varastatud. Tore sõit. Oleks Rannu MA LÄTSSI ORGO OMMATSILE, Viromaale vellitsile. anti liha soolast süvva, kibetaste ollot juvva. Jõi mina toopi, jõi mina kaitsi, kolmandat jõi poole toopi, sis jäi mina joobonessa. Pannin pää põõsa pääle, jalad Jaani niidoContinue Reading
Hobune varastatud Kambja OL’LI MINA TIL’LE TEOPOISSI, üüse pessi mõisa rehe, päivä künni mõõdumaad. panni mina obu süüma, suitse panni suu alla, päitse panni pää alla, jala-katte kannu otsa. Kuri miis tulli kuusistikust, varas miis tulli varistikust, varas’t minu il’leContinue Reading
Hobune varastatud Võnnu x VEI MINA HOBU OITUVALLE, esi heitsi makama, pää panni perve pääle, jala järve veere pääle, kõrva kõivu juure pääle. Kuri mees tull kuusikust, varas mees tull varikust, varast minu hüva hobu, paremba kui paadi ruuna, ilusambaContinue Reading
Hobune varastatud Kambja/Võnnu OLL MINA VÄIKENE MEHIKENE, põlve kooru (kõrgune) poisikene, vaat-luu, vaat luu-lii, põlve kooru poisikene, Öösi pessi mõisa rehe, päivä künni mõõdu maad, vaat-luu, vaat luu-lii, päiva künni mõõdu maad. Panni obese süüma, esi eitsi magama,Continue Reading
Venna sõjalugu Sangaste KES NO MEISTA SÕTTA LÄNNÜ, kua väärät väe ala? Ol´l´ mull ütsi väiko veli, väiko veli, ahka-särki, tuo no meista sõtta lännü, venne-väkke veerünü. Valmist ta sõtta minekit, sõa poole sõitemist. Ise (isa) val´mist´ vangerida, esi val´mist´,Continue Reading
Venna sõjalugu Sangaste OLLI MULL ÜTSI VÄIKU VELI, verevide silmiga vellekene – tuugi viidi Vinnemaalõ, värvätedi väe ala, sõkuti sõa jalulõ. „Vellekene helläkene, kunas sa sõast kodu tulõd, lahingusta vällä astud?” „Ei ma enne kodu’i tulõ, lahingust ma vällä eiContinue Reading
Venna sõjalugu Sangaste KES TÕI (MUL) SÕA SÕNUME? Vares tõi sõa sõnume, arak kandas vainu keele. Kes peab sõtta meil minemä? Sõsar peab sõtta meil minemä! Esa võt keerilde (1) kõnelda. „Ei või sõsar sõtta minnä! Veli peab sõtta minemäContinue Reading
Venna sõjalugu Sangaste KES TÕI SÕA SÕNUMIID? Arak tõi sõa sõnumiid. Kes see kande vainukeeli? Vares kande vaenukeeli. Kes peä sõtta minemä? Veli peä sõtta minemä. Ei saa velle sõtta minnä – vellel naine naitamata, tinarinnan tingimata, kuldakaalan kaalumata. SaasiContinue Reading
Venna sõjalugu Sangaste OL´L´ MULL ÜTSI VÄIKO VELI, väiko veli ahkasärki – naksi sõtta minemäie. Isa valmist´ vankerida – esi valmist, esi iki, veli suge obesida – esi suge, esi iki, ime ummel´ ammeida – esi ummel´, esi iki, sõsarContinue Reading
Venna sõjalugu Sangaste KES LÄITS SÕTTA MINEMA? Veli läits sõtta minema – esi lätsi, esi ikki; esä trikki taossida – esi trikki esi ikki, veli valmist vankerda – esi valmisti esi ikki; ema aie ammejida – esi aie esi ikki;Continue Reading
Venna sõjalugu Rannu x KESSE TÕI SÕA SÕNUMED, kesse kandis vainukeeled? Harak tõi sõa sõnumed, vares kandis vainukeeled: kes siit saab sõtta minema – kas saab isa, vai saab poiga, vai saab kõige viimne venda? – Kõige viimsem, kõige viksemb,Continue Reading
Venna sõjalugu Puhja TOODI NO SÕA SÕNUME. Kes meil sõtta minnenessa? Veli alles tillukene, sõsar sõrme suurukene – ikkes peat sina minema. Veli läts aita ehtemaije, sõsar perrä ikkemaije. „Aja sälgä surma_ame, pane jalga surmapüksi, surmapüksi, surmasuka, aja kätte surmakinda,Continue Reading
Venna sõjalugu Otepää Sõa laul KEIS TÕI SÕA SÕNUMIDA? Vares tõi sõa sõnomida. Keis lät sõtta minema – kas lät esa vai lät ema, vai lät väike velleke? Ei lää esa, ei lää ema, ei lää väike velleke – vanalContinue Reading
Venna sõjalugu Otepää MUL OLL ÜTSI VÄIKE VELLE, siegi viidi Vennemaale, Vennemaale, väe pääle, väe pääle värvatie. Sõsar vellelta küsima: „Vellekene, noorekene, konas sa luppat käima tulla? Tuled sina siissa kodo käima, kui nie oja õlut juoskva, mõtsa veere mõduda?”Continue Reading
Venna sõjalugu Otepää KES TÕI SÕ’A SÕNUMIDA? Vanem tõi sõ’a sõnumida. Kes peap sõtta minemaie? Noorem veli peap minema. Esa otsis hobusida, veli valmist vankerida, ema kudus kirju kinda, sõsar ummel aetu amme. Sõsar vellelta küsima: „Minu hella vellekene, millalContinue Reading
Venna sõjalugu Võnnu x ARAK TÕI SÕAST SÕNUMIT, vares küll vaakus vainu-keeli: „Kes lääb sõtta minemä – kas lääb isä või lääb ema?” Es lää emä, es lää isä, veli küll nakkas jalgu kängmä, sõsar küll nakkas ikkema: “Vellekene, ellakene,Continue Reading
Ehted varastatud Sangaste x Karjalaul LÄTSI (MA) MÕTSA OMMUGULTA, varra enne valge’elt, lätsi (ma) kaara kidsuma, al’last aina aardema. Panni (ma) sõba sõõru pääle, kaalaraha kannu pääle, el’mejälle kivi pääle. Tul’l’ no kurat kuusikust, varas meessi vaarikust, võt’t’ mu sõbaContinue Reading
Ehted varastatud Sangaste LÄTSI ORGU OMATSILE, mäe pääle pähkenile, panni helme kivi otsa, kaalakirjä kannu otsa. Se(e)ni tulli varas varikust, kuri meesi kuusikust, varast helme kivi otsast, kaalakirjä kannu otsast. Naksi minäjä minemä, üle nurme nuttaten, üle õue õlluden. KesContinue Reading
Ehted varastatud Sangaste LÄTSI KARJA SAADEMAIE, värrist vällä veerimaie, panni sõba sooru (sõõru) pääle, kaalaraha kannu pääle, lehi (lehvi?) lepä ossa pääle. Kuri mu kuuld kuusikust, varas meesi varikust, võtt mu sõba, võt mu sõle, võtt mu kalli kaalaraha, lehiContinue Reading
Ehted varastatud Sangaste LÄTSI KARJA SAATEMAIE, värrist vällä veerimäe, näi ma kaara kasuvat, tõuvillä (vilja) tõsevat. Karksi ma sise kidsumaie, panni ma sõba sõõru pääle, kaalaraha kannu pääle. Tulli kurat kuusikost, varas´-miesi varikost, võt´t´ mu sõba, võt´t´ mu sõle, võt´t´Continue Reading