Kiik halvas kohas, Tulge kiigele, tooge mune.
Ilus neiu kiigel. Kingitused kiigutajatele
Kodavere/Torma
OH TE HULLU KIIGESSEPPA, kiigele,
ku(h)u na tennu näiu kiigu, kiigele –
tennu sia sõngermaile, kiigele,
tennu vie veere pääle, kiigele,
tennu uja otsa pääle, kiigele,
tennu kiigu kinnastega, kiigele,
varu väänden vammustega, kiige’le.
Lähme kiigukest katsumaie, kiige’le!
Kas see kiigu kannab meida, kiige’le,
kannab mo suure naise, kiigele,
rahalise raske naise, kiigele?
Nüüd om kirja kiigu pääle, kiigele,
uaäitsme hälju pääle, kiigele.
Joose, kiigu, jõua, kiigu, kiigele,
joose, kiigu, kõrgeelle, kiigele,
kõrgeelle, kaugeelle, kiigele,
üle õrte, päälta parte, kiigele,
päälta parte paetsipuusse, kiigele!
Nüüd om härja hälju pääle, kiigele,
tuhakotid tuulumanna, kiigele,
viinavaadid vaarumanna, kiigele!
Tulge kiikma, külanaise, kiigele,
tooge kana, tooge muna, kiigele,
tooge partsi paarisida, kiigele,
tooge ane haudumista, kiigele,
mäelt ja maalta marjasida, kiigele!
Et ma no esigi ei helgi, kiigele,
helgi mo helmi hellane, kiigele,
paistab mo pale punane, kiigele,
lipumas mo linane rüüdi, kiigele!
Viis: Kadri Katsan (67 a) (EÜS II 275 (3) < Kodavere khk, Peipsiäärne v, Varnja k – A. Liiv ja J. Raja, 1905); teksti kirjutas üles Wilh. Pärt (H III 9, 247/8 (14) < Torma khk, 1888).