Mis meid otsas ootab
Kodavere/Torma
LÕPETAME SELLE PÕLLU, lõpelee, lõpelee,
vähendame selle välja, lõpelee, lõpelee,
kahandame selle kaera, lõpelee, lõpelee,
teeme otsa selle odra, lõpelee, lõpelee!
Hakkame arule käima, lõpelee, lõpelee,
arupõldu põimimaie, lõpelee, lõpelee,
aruvälja väänamaie, lõpelee, lõpelee!
Arus olid pikad põllud, lõpelee, lõpelee,
pikad põllud, laiad väljad, lõpelee, lõpelee:
otsad joosevad ojasse, lõpelee, lõpelee,
rannad joosevad rabasse, lõpelee, lõpelee,
ääred järve kaldaasse, lõpelee, lõpelee.
Kunas otsa me’ ojume, lõpelee, lõpelee,
kunas saare me’ saame, lõpelee, lõpelee,
peenderasse pillutame, lõpelee, lõpelee?
Otsas saab õluta juua, lõpelee, lõpelee,
saares saame saia süüa, lõpelee, lõpelee,
peenderasse piimaleiba, lõpelee, lõpelee.
See põle laisa laamimine, lõpelee, lõpelee,
põduriku põimimine, lõpelee, lõpelee,
kiduriku kiskumine, lõpelee, lõpelee –
seal saab tervel teha tööda, lõpelee, lõpelee,
hädane ära sureksi, lõpelee, lõpelee,
laiska vakkuje vajuksi, lõpelee, lõpelee,
põdur põllu peenderasse, lõpelee, lõpelee.
Viis: Kadri Katsan (67 a) (EÜS II 275 (5) < Kodavere khk, Peipsiääre v, Varnja k – A. Liiv ja J. Raja, 1905); teksti kirjutas üles E. J. Õunapuu (H II 50, 488 (14) < Torma khk).