Veere, päev! Mõõk merest
Tartu linn/Palamuse
VEERE, VEERE, PÄEVAKENE!
Ei ole aega päeval veerda,
päeval veerda, kullal keerda –
päev soeb sulaste päida,
kammib karjalaste päida,
harib päida armetutel.
Hari sulpsatas meresse,
peade-lauda laenetesse,
kulda kammi kalda alla.
Läksin Peetri palvele,
Andresse hüva sõnale:
„Mine, too ari meresta,
kulda-kammi kalda alta,
peade-lauda laenetesta!“
Peeter ei kuulnud palveesta,
Andres ei heasta sõnumista.
Läksin isi illukene,
isi illu-tillukene,
mööda vetta väikukene,
mööda kallast kaunikene.
Läksin vöödeni vetesse,
kaelani kalakudusse.
Läksin, tõin harja meresta,
peade-lauda laenetesta,
kulda-kammi kalda alta.
Viisi kirjutas üles P. Kurg (EÜS VII 71 (34) < Tartu linn, 1909-1910), teksti J. Varik (H II 27, 705 (17) < Palamuse khk, 1889).
.