Joodikul mehel Äksi TAHTSIN SAADA SAKSA MEESTA, ilma uhkema isanda – tuli üks tubakunina, sai üks sarvekoputaja. Juhtusin ma joodikulle, kõrtsi kolgaste magajal, kõrtsi ukse ulgutajal, kõrtsi lingi liigutajal. Jõi ta kõrtsis kõik see pääva, kõrtsis kõik see nädala. Ei…
Must naine Kodavere VIIBUSIN VILET AJAMA, pajopilli puhkumaie, kui neid näiosid jaeti, tinapiätasid tingiti. Muele mukid annetie, kenäd kätte kiänetie, mulle sai musta ja rumala, tõrvaskandu ja tõbise. Panin nukka, ne nurisi, panin kolka, ne kolisi. Muud liäväd mukikin keriku,…
Must naine Kodavere VIIBUSIN VILET AJAMA, pajopilli puhkumaie, kui neid näiosid jaeti, tinapiätasid tingiti. Muele mukid annetie, kenäd kätte kiänetie, mulle sai musta ja rumala, tõrvaskandu ja tõbise. Panin nukka, ne nurisi, panin kolka, ne kolisi. Muud liäväd mukikin keriku,…
Tõbine naine Kodavere VÕTSIN NAESE NUORUKESE, õrna õbeõiekese. Viisin ella heinamuale, kaunikese kuari peäle. Niitis kuari, niitis kaksi, akkas põlvista põdema, labaluista langemaie, õlanukkest õhendamaie, kaelajatkust kaebamaie, jalaseärest soikumaie. „Oh mu meäsi meäleline, kuasa kaalaarmuline! Võta latrist laugi täku,…
Must naine M-Magdaleena VIIBUSIN MA VAIBUSIN, uinusin unemäella, kus neid neidisid jaeti. Muile anti mukid neiud, mukid neiud, kekid neiud, ma sain musta ja rumala, tõrvaskandu ja tõbise. Muud läksid kekiga keriku. Ma võtsin seebi seina pealta, haartoki ahju pealta,…
Tõbine naine M-Magdaleena VÕTSIN VÕNNUST NAISE NOORE, tunaeila teisepoole. Viisin hella heinamaale, kulla heinakaare peale. Vile oli heina vihtumaie, kena kaari keerimaie. Niitis heina – helkis metsa, võttis loogu – laksus metsa. Sain mina aasta elanud, kuu ehk kaksi teista…
Eide ja noore naise hooles M-Magdaleena OLIN MA ENNE EIDE KODU, kasvin kulla taade kodu, olin kui osi ilusa, käisin kui käbi kenasta, pikka putke põõsaenne, rõigas mere kaldaenne! Nüüd sain, nüüd sain, ellad velled, nüüd sain noore naese kohta:…
Endine elu M-Magdaleena OLIN, OLIN, HELLAD VELLED, oline enne eide kodu, kasvsin kulla taadi kodu. Olin kui osi ilusa, käisin kui käbi kenasta, pikka putke põõsaena, rõigas mere kaldaena. Nüid sain, nüid sain, hellad vellad, nüid sain noore naise kohta,…
Joodikul mehel. Joodiku hobune Kodavere ÕLES MA UNENA NÄHNUD, magadena mõtelenud et saan kurja kaasa kõhta, valju aga vaenu kõhta – tulle õles visand viinatoobid, katussele õllekannid, metsä mede karikad; suvi õles lipanud linata, talve tantsinud tanuta, suve õles suanud…
Joodikul mehel Äksi TAHTSIN SAADA SAKSA MEESTA, ilma uhkema isanda – tuli üks tubakunina, sai üks sarvekoputaja. Juhtusin ma joodikulle, kõrtsi kolgaste magajal, kõrtsi ukse ulgutajal, kõrtsi lingi liigutajal. Jõi ta kõrtsis kõik see pääva, kõrtsis kõik see nädala. Ei…
Joodikul mehel M-Magdaleena EMAKENE MEMMEKENE, kasvatasid tüterida, kasvatasid, kallistasid, maha panid, mängatasid, üles võtsid, hüpitasid, sülle võtsid, pead silitasid. Mõt’sid saada saksikule, ilma suure isandale. Tuli üks tubakanina, sai üks sarve koputaja, kõrtsiukse hulgutaja, kõrtsilingi liigutaja, kõrtsi kolkade magaja. Kus…
Kalamehe naine Kodavere MUUD MEHED MERELE LÄHVAD muud kuasad kala järele, mu meäsi issub koduna, puhub pudru vuaganaije. Mul enel mehessa merele minna, mul kuasas kala järele. Suan ma sadu ahvenida, tuhad riita reäbisida, siis mina suppi kiedemaie: perele mesine…
Kalamehe naine M-Magdaleena MUUD MEHED KÄIVAD MERELE, muud kaasad käivad kalale. Minu mees istub tuana, vahib pudru potikesta, kaitseb kapusta padada. Läksin ma ise kalale: võtsin nooda nuka pealta, sadasilma seina pealta, tõin kalad, sõin kalad, mehele lood lugesin. Uhtsin…
Kurjal mehel M-Magdaleena OH MINU TEKKID TREPPILISED, oh minu uduje palangad! Võinud kirstus kopitada, alla kaane hallitada, kui (et) sai sapardil magada, ribedale ringutada! Sapard võind sasina magada, ribe heinul ringutada. Viisi kirjutas üles C. V. Ärtis (EÜS IV 873…
Viha. Ära löö naist Äksi KÜLA POISSI ELLA VELLE, kui tunned tusad tulema, meele oigida asuma, mine tühja ooneessa, rusju seina rusikida, kääri seina kämmelida. Mine omme vaatamaie: säält on seina jo sinine, säält on palgid plekilised. E 18321 (16)…
Kurjal mehel Äksi NEITSIKENE NOOREKENE, kui saad mehe meelelise, kaasa kaela-armulise – tee sa sukad sääri mööda, tee sa püksid perset mööda, kaltsud jala kanda mööda! Neitsikene noorekene, kui saad mehe meele murdu, kui saad kaasa kaela katku – tee…
Petis peiu. Tule mulle. Kolm aita Ta-Maarja/Äksi OH SINA PETIS PEIUKENE, petsid meie neiukese: „Tule mulle, mul on külla, tule mulle, mul on palju! Tule minu külla hoidijaksi, tule vara vaatajaksi, tule sängi säädijaksi, padju pehmeks peksijaksi! Neli aita mul…
Hea ja kuri mees Ta-Maarja Ühes. Kurjal mehel „SÕTSIKENE, LINNUKENE, ühel piimal meid peeti, ühel võil võõrutedi, ühel kakkul kasvatedi. Läbi aija andsin kätta, läbi teivaste teretin, ühest tuast tõime tulda, ühest kaevust kandsim vetta. Ühel meid mehele viidi, tõine…
Millal saan omile Kursi/Äksi Talve järele igatsemine MILLAL SAAN MINA OMILE, millal veeren vendadele? – Sügisel jõed sügavad, suvel päevad parmused, kevadel on laened laiad, laened laiad, piirid pikad: hobu upuks ojasse, märja mätaste vahele! Tule, talve, lumetooja, silita teed…
Kodu kaugel Kursi/Äksi Millal saan isale KAUGEL ON MINU OMASED, kaugel on, kaugel näisse! Ei jõua kivil visata, sõmerilla siia sõuda. Kivi pihkuje pudeneb, sõmer sõrmi langeessa. Ei sealt kuule kukke ealta, ega kana kõerumesta. Kunas lään mina omale, kunas…
Endine elu. Hiljuke Kodavere Tütre laal. ITKEN ENNISSA ELUDA, kaunist kasupõlvekestä, ku õlin isa kodona, veärin velje põrmantulla. Isä ütel hiljakussa, emä enneaegesessä. Oot-oot, ätte, no-no nenne, las soab hiljake elämä, enneaegene asuma – siis tuleb isä hiljakulle, emä enneaegeselle.…
Endine elu Kodavere OH MINU ENNISTÄ ELUDA, kallist kasupõlvekestä – kohe viitsin, sinna veerin, kohe tahin, sinna tantsin. Mängin kui märäobene, tantsin kui see tallitäkku, tõiste sälgude seäna. Laulnud Leenu Ernits (81 a, laulik Raja vanaema) (EÜS II 299 (124)…
Neiu kodu. Kuu viib sõna Torma OH SEDA ENNISTA ELUDA, kaunist kasupõlvekesta, kui elasin isa tuassa, kasvasin kui kaunikene. Ei mind täidind eidel lüüa, ega vennal vemmeldada – taputilk oli taadi teivas, õel õlekõrrekene, vennal vihalehekene. Kuukene, päevakene, kulla tähe…
Kuni tütred kodus Torma Seni SENIP ON ISA ISANDA, senip on ema emanda, pojad pooled sakselased, senis kui tütterid kodussa. Senis on hilda istunessa, poistel pulma põrmandalle, naeste laulu laua peale. Ütlen uuest ümber jälle, varsi vana viisi peale: emakene,…