Blogi arhiiv

1. MIS OTS, SIIMANN SEELO?

Siimani mäng Kodavere Karjalaste laul MIS OTS, SIIMANN-SEELO, mis ots pilelille ärrä, mis ots sõtsepoja naalo? Ei võta siimann-seelo, ei võta pilelille ärrä, ei võta sõtsepoja naalo. Laulnud Mari Poks (sünd. Lõhmus, 66 a) (EÜS II 284 (43) ja EÜS

Postitatud Lauludega mängud

OLDERMANNI MÄNG (Äksi)

Oldermanni mäng Äksi TANTSI, TANTSI, OLDERMANNI, vilderkääri jungerpruut! Vahi seiast valgemida, vilderkääri jungerpruut, otsi seiast sirgemida, vilderkääri jungerpruut. Kelle rinda riisutakse, vilderkääri jungerpruut? Taadi rinda riisutakse, vilderkääri jungerpruut. Viis ja tekst: Jaan Vannus (sünd 1850) (ERA II 106. 235 (2)

Sildid ,
Postitatud Lauludega mängud

OLDERMANNI MÄNG (Laiuse) (lisada viisile tekst)

Oldermanni-mäng Laiuse Viis: Aleksander Välbe (57 a) (EÜS V 1188 (70) < Laiuse khk – J. Välbe, 1908).

Sildid ,
Postitatud Lauludega mängud

TERE, TERE, TETER-MATSI. Oldermanni mäng (M-Magdaleena)

Oldermann M-Magdaleena Sellisele tekstile P-Tartumaalt viisi pole. TERE, TERE, TETER-MATSI, üle mäe mätter-matsi, mätter matsis’ sai maasiku, maasikust sai maaberpilli, maaberpillist sai peberi, peberist sai sai peedis-saarde, peedis-saarest sai sobori, soborist sai soolavakka, soolavakast sai vaariku, vaarikust sai vaaber-kiksi, vaaber-kiksist

Sildid ,
Postitatud Lauludega mängud

SÕRMEMÄHKIMISE MÄNG (Kodavere)

 Kodavere [ezcol_1half] VIIS, VAAS, vaari kesväd, piis pilliruu marjad, viiru vitsa eenämääle! Kes läts kesvä lõikamaie? Viis, vaas, vaari kesväd, piis pilliruu marjad, viiru vitsa eenämääle! Mari läts kesvä lõikamaie? Viis, vaas, vaari kesväd, piis pilliruu marjad, viiru vitsa eenämääle! [/ezcol_1half]

Sildid ,
Postitatud Lauludega mängud

KAS NÄGID MINU OBESTA? Hobusemäng (Kursi)

Hobusemäng Kursi  „KAS NÄGID MINU OBESTA?“ „Mis karva sinu obene?“ „Suvel iiru, talvel alli, kesk-suve veripunane.“ „Sii läks läbi meie õue, köis oli kuldene järella, kammits kardene jalassa. Tegi kurja minnessagi, teise kurja tullessagi – välja viljä ta vähendas, salve

Sildid ,
Postitatud Lauludega mängud

laulumäng

Postitatud Lauludega mängud

1. OLDERMANNI

Ollermanni-mäng M-Magdaleena OLDERMANNI, vilderkäve, otsi otsi oldermanni, vilderkäve jungerproots. otsi seast sirgemida, vahi vallast valgemida, oldermanni, vilderkäve jungerproots. Laulnud Eva Reimann (70 a) (EÜS V 1065 (18) < M-Magdaleena, Ellistvere v – J . Välbe ja H. Sulg, 1908).

Sildid ,
Postitatud Lauludega mängud

__O l l e r m a n n i__

Postitatud Lauludega mängud

__S i i m a n i – s e e l o__

Postitatud Lauludega mängud

1. SIIT TULEB SIIM

Siimu-mäng M-Magdaleena Mängu kirjeldust ja terviklikku teksti koostaja ei leidnud. SIIT TULEB SIIM, siit Siimu sulane. Mis tahab Siim, mis Siimu sulane? Laulnud Liisa Kask (65 a) (EÜS V, 1185 (45)< M-Magdaleena khk, Igavere k – J. Välbe, H. Sulg,

Sildid ,
Postitatud Lauludega mängud

__S i i m u__m ä n g__

Postitatud Lauludega mängud

2. IKSI-TIKSI…

Kulli tegemine M-Magdaleena Laste lõbustused Lapsed seavad ennast rinda. Üks astub hulgast ja loeb kulli sõnu. Kelle pääle viimane sõna langes, nimetakse kulliks, ja peab teisi, kanu, kinni püüdma. Saab ta mõne kätte, see on siis kulli abi, kelledega nad

Sildid ,
Postitatud Lauludega mängud

1. KOOTS, KOOTS, KULLIKENE

Kullimäng Torma/Kursi Sellele mängulaulule P-Tartumaalt viisiüleskirjutust pole, aga värsilist osa on kindlasti lauldud. Võib kasutada näiteks kuningamängu viisi.   KOOTS, KOOTS, KULLIKENE, naats, naats, nabrakene, mis see kulli meile otsib? Kull otsib küla kanuje, tahab ta talu haneje, mõisa kirju

Sildid , ,
Postitatud Lauludega mängud

__K u l l i m ä n g__

Postitatud Lauludega mängud

2. MIS TE SIIN SEISATE

Väravamäng M-Magdaleena/Äksi MIS TE SIIN SEISATE, kuldse, joonse, väravas?   Meie tahme läbi minna, kuldse, joonse, väravas.   Ei või laske, kuldse, joonse, väravas.   Miks ep või laske, kuldse, joonse, väravas?   Meie värav katki, kuldse, joonse, väravas.  

Sildid , ,
Postitatud Lauludega mängud

1. MIS TE, SANTI, SAISATADE

Väravamäng Kodavere/Ta-Maarja MIS TE SANTI SAISATADE, juune, kuldsed väreje, meie tahme läbi minna, juune, kuldsed väreje.   Ei või laske meie värad katski, juune, kuldsed väreje.   Külap meie parandame, juune, kuldsed väreje.   Kellega te parandate, juune, kuldsed väreje?

Sildid , ,
Postitatud Lauludega mängud

__V ä r a v a m ä n g__

Postitatud Lauludega mängud

2. NÕTKU, NÕTKU, NÕELAKENE

Nõelamäng Kodavere

Sildid ,
Postitatud Lauludega mängud

1. NÕÕS, NÕÕS, NÕELAKENE

Nõelamäng Kursi NÕÕS, NÕÕS, NÕELAKENE, nõõs, nõela silmakene, nõela nõudijad tulevad. Nõrka vitsa nõudijalla, pikka vitsa püüdijalla, ja ohjad käeotsijalla. Kivist kilda kistanesse, paest lõmma lõhutaksse, nõela üles otsitasse, tule otsa toodanesse. Mes sääl nõelal taga oli? Tükk sinist, tükk

Sildid ,
Postitatud Lauludega mängud

__N õ e l a m ä n g__

Postitatud Lauludega mängud

2. MINA OIAN MEMME UTED

Lambamäng Laiuse/T-Maarja Karjus, lambad, koer ja unt on. Lambad on kükakille maas, karjus käib ümber, laulab; unt on metsa taga. Karjus laulab: MINA OIAN MEMME UTED, mina kaitsan taade karja. Memm teeb mulle uue kuvve, taat tiib katkise kasuka. Tule

Sildid , ,
Postitatud Lauludega mängud

1. MINA OIAN MEMME UTTE

Lambamäng Äksi MINA OIAN MEMME UTTE, mina kaitsen taade karja, memm teeb mulle uvve kuvve, taat teeb mulle karvase kasuka, sulaselle suured sukad, perepojal peened sukad, karjalapsel kapukida! Tuli susi soome alta, laia käppa laane alta, kiskus memme kriimu lamba,

Sildid ,
Postitatud Lauludega mängud

__L a m b a m ä n g__

Postitatud Lauludega mängud

3. KUUS, KUUS, KUNINGAS

Kuningamäng Äksi KUUS, KUUS, KUNINGAS, mis sa eila meile ei tulnud, tunaeila tuld ei toonud? Meile tulid võerad laevad: sõelalaevad, nõelalaevad, suure herra kaubalaevad, kurja herra kullalaevad, oma rahva rahulaevad. võera rahva vaenulaevad, Saksa rahva reisilaevad, Leedu rahva leevalaevad, Soome

Sildid ,
Postitatud Lauludega mängud

2. KUNINGAS, KUNINGAS, KUNINGAKENE

Kuningamäng Palamuse Mängu laul KUNINGAS, KUNINGAS, KUNINGAKENE, miks sa eila meil ei käinud, tunaeila tuld ei toonud, kui meil käisid kolmed laevad: nõelalaevad, sõelalaevad, poisikeste purjulaevad, vananaeste lindilaevad, tüdrukute tühjad laevad? Üles kirjutanud Emilie Uus (H II 27, 543/4 (14)

Sildid ,
Postitatud Lauludega mängud

1. OH SA KUNING, KUNINGAKENE

Kuningamäng Kursi OH SA KUNING, KUNINGAKENE, mis sa eela meile ei tulnud, kui meil käisid sõelalaevad, sõelalaevad, nõelalaevad, otseti odade laevad, nuketi nugade laevad, risti-rästi rättelaevad, põiki käisid põllelaevad? Kelle kord on ette tulla, selle käest võib panti võtta. Viis

Sildid ,
Postitatud Lauludega mängud

__K u n i n g a m ä n g__

Postitatud Lauludega mängud

3. MEIE NUKK ÕLI NOOREKENE

Nukumäng Torma MEIE NUKK ÕLI NOOREKENE, kui sii noore koorekene – eela kurnat’, täna koorit’. Ehi, nukku, eeri, nukku, ehi, nukku, emandisse, seada, nukku, seadusesse! Meie nukk õli noorekene, kui sii noore koorekene – eela kurnat’, täna koorit’. Pane jalad

Sildid ,
Postitatud Lauludega mängud

2. EHI, EHI, NUKUKENE

Nukumäng Palamuse Jaanipääva laul   EHI, EHI, NUKUKENE, nukku, ehi, ehi, eeri-eeri, nukku, ehi neile ehtemille, nukku, säe neile sätemille, nukku, pane ülä nukukeine, nukku, pane ülä laija vüü, nukku, pane rinda laija sõle, nukku, pese suuda nukukeine, nukku, pese

Sildid ,
Postitatud Lauludega mängud

1. NUTA, NUKKU, NUUTSU, NUKKU

Nukumäng Kodavere  Ringimäng Keskel naesterahvas püsti, rätt üle pea. Sõna „alane…“ juures laseb pea longu, kuni tema „alandamine“ sügavaks kumardamiseks vajub. Ring käib ümber, laulab. Nukk on ringi sees ja nutab, kui kurbe sõnumid kuuleb.   NUTA, NUKKU, NUUTSU, NUKKU,

Sildid ,
Postitatud Lauludega mängud

__N u k u m ä n g__

____________________________________________________________ Laiuse Äksi Nukumäng Äksi Panõ amet selga, nuku, ollermanni, villerkööver, jäugerpruut, pane vööda vööle, nuku, ollermanni, villerkööver, jäugerpruut, pane sukad jalga,  nuku, ollermanni, villerkööver, jäugerpruut, keida säärepaela,  nuku, ollermanni, villerkööver, jäugerpruut, pane saapad jalga,  nuku, ollermanni, villerkööver, jäugerpruut, pane

Postitatud Lauludega mängud

6. KÜLAMEES KÜLAMEHIKE

Hobusemäng Palamuse „KÜLAMEES KÜLAMEHIKE, kas nägid minu hobusta?“ „Misuke sinu hobune?“ „Suvel hiiru, talvel halli.“ „Lätsi tema läbi meie õue, kammits kardene jalassa, köis oli kuldene järele. Tegi kurja tullessagi: sagis sarja herneeida, purgis pulma linnassida.“ Püüdmise ajal lauletakse: Hüppa

Sildid ,
Postitatud Lauludega mängud

5. KÜLAMEES KÜLAMEHEKENE

Hobusemäng Äksi Hobuse otsija „KÜLAMEES, KÜLAMEHEKENE, külanaene naesuke, kas nägid minu hoosta?“ „Misuke sinu hobune?“ „Suvel hiiru, talvel halli, kesksuvel veripunane, udusella hundikarva, kaste´ella karukarva.“ „Läks ta läbi meie õue, tegi kurja minnessaagi, teise kurja tullessaagi, sasis sarja erneeida, purkis

Sildid ,
Postitatud Lauludega mängud

4. KÜLAMEES KÜLAMEHIKE

Hobusemäng M-Magdaleena Hobuseotsija „KÜLAMEES KÜLAMEHIKE, kas nägid meie hobusta?“ „Ehk ma nägin vai ma tundsin – misuke teie hobune?“ „Linalakka, lehtelaia, Päitsed pähe pälmitatud, saba siidile seotud, kabjad kulda kirjutatud.“ „Läbi läks läbi külada, läbi uuve uulitsate, läbi tallatud tänavi.

Sildid ,
Postitatud Lauludega mängud

3. ELLAKENE VENNAKENE

Hobusemäng Laiuse Obuse oitsija „ELLAKENE VENNAKENE, kas nägid minu obusta?“ „Mis karrva sinu obune?“ „Suvel iiru, talvel (h)ailli, kesksuvel veripunane. Köis oli kullane järele, kammits karrane jalassa, õbedane ohelikku.“ „See läks läbi meije õue, kurja tegi minnessagi, teise kurja tullessagi,

Sildid ,
Postitatud Lauludega mängud

2. KAS NÄGID SA MINU HOBUSTA?

Hobusemäng Kursi Ringimängu laul „KAS NÄGID SA MINU HOBUSTA udutsella uitevada, märatsella mängivada, sadutsella sõitevaada?“ Teine küsib: „Mis karva sinu hobbune?“ Teine vastab: „Suvel hiiru, talvel halli, kesksuvel veripunane.“ „See läks läbi meie õue, köis olli kuldane järella, kammits kardane

Sildid ,
Postitatud Lauludega mängud

__H o b u s e m ä n g__

Postitatud Lauludega mängud

Lauludega mängud

LAULUMÄNGUDE puhul ei ole tekste täiendatud ja kui mängule ei ole koguja lisanud kirjeldust või selgitusi, siis ei ole neid ka mujalt juurde otsitud. Niihästi laulumängude kujunemisest kui ka nende etnoloogilisest tähendusest saab lugeda Herbert Tampere koostatud antoloogia kolmandast osast.

Postitatud