Salme laul
Tartu linn/Palamuse
MEITE MAI OLI NEITSIKENE,
läks aga karja saatemaie,
pühapäeva hommikulle,
argipäeva lõuneelle.
Mis tema leidis karjateelta,
see tema põimis põllelagi,
seadis särgi rüppeeje.
Esti viis tema eide ette,
pärast andis taadi kätte;
taat pani aita ju kasuma.
Sealt sai Salme neitsikene,
tal käisid kolmed kosilased:
üks oli kuu ja teine päeva,
kolmas tähte noori meesi.
Päeva sisse kutsutije,
tooli alla annetije,
patja peale pööratije,
lauda ette tõstetije,
lina peale liigutije,
kõik sinna peale kannetije:
peale keod, peale kapad,
peale kabjaga karikad,
peale laiad laasi põhjad.
Ei ma teadnud, kust ma sõin,
kust ma sõin, ehk kust ma jõin:
kas joon keost, või joon kapast,
või joon kabjaga karikast,
või joon laiast laasi põhjast.
Kuu siis sisse kutsutije,
tooli alla annetije,
patja peale pööratije,
lauda ette tõstetije,
lina peale liigutije,
kõik sinna peale kannetije:
peale keod, peale kapad,
peale kabjaga karikad,
peale laiad laasi põhjad.
Ei ma teadnud, kust ma sõin,
kust ma sõin, ehk kust ma jõin:
kas joon keost, või joon kapast,
või joon kabjaga karikast,
või joon laiast laasi põhjast.
Tähte sisse kutsutije,
tooli alla annetije,
patja peale pööratije,
lauda ette tõstetije,
lina peale liigutije,
kõik sinna peale kannetije:
peale keod, peale kapad,
peale kabjaga karikad,
peale laiad laasi põhjad.
Seal mina teadsin, kust ma sõin,
kust ma sõin ja kust ma jõin:
ma jõin keost, ma jõin kapast,
ma jõin kabjaga karikast,
ja jõin laiast laasi põhjast!
Salme üksiti kõneles:
„Täht on minu noori meesi,
sel on täkud tallissagi,
kõrvid ruunad kõrkaessa,
laugud ruunad latterissa!“
Viis: Rõõt Pokk (81 a) (EÜS IX 1278 (17) < Tartu linn – A. O. Väisänen, A. Nirk, R. Tamm (1912/13), teksti kirjutas üles H. Maasen (H III 8, 470/3 (7) < Palamuse khk, Luua, 1889).