Mere pühkimine. Suur tamm
Laiuse/Palamuse
LÄHME MERDE PÜHKEMAIE,
mere äärta äigamaie,
pühime pühkmed meresse,
äigame laastud laenetesse.
Mis sealt tõuseb pühitesta,
kumab sealt kulda äiatusta?
Tamm sealt tõuseb pühitesta,
kuusik kumab kulda äiatusta.
Mina tamme vaatamaie –
tamm tahab kasva taevaaie,
oksad pilve jo pugeda,
tamm tahab taevasta jagada,
oksad pilved pillutada.
Mina venna palveella:
„Minu ella vennakene,
ihu kerves, hälli mõeka,
tule tamme raiumaie,
puud pikka lühentama –
tamm tahab kasva taevaaie,
oksad jo pilvi pugeda,
tamm tahab taevasta jagada,
oksad pilveid pillutada.
Mis sest tammes saadanessa?
Tüvest saab aga tünderide,
oksast õlle-poolikuida,
ladvast laste kätkiida,
südamest saab söömalauda.
Mis jäi üle lauatesta,
sealt sai minu venna sauna:
kuu see kumas ukse eessa,
päev oli peale mängimasa,
tähed olid seessa tantsimaassa.
Taeva tantsis, maa mürises,
tähed lõivad trellingida,
kuu tei kulda rõngaaida.
Viis: Jaan Lobjakas (78 a) (EÜS VIII 297 (34) < Kursi khk, Härjanurme v, Kukrukse k < Laiuse khk, Jõgeva v, Painküla – J. ja M. Kärt, 1911), teksti kirjutas üles J. Varik (H III 15, 169/71 (2) < Palamuse khk, Luua, 1891).