Põlva
Hopõn varastõt
LÄTSI MÕTSA KÕNDIMAIE,
hummogulla hul’omaie.
Miä ma näie mõtsanani?
Kõik neo’ oro’ olut joosi’,
mäe’ mänge’ haanikot,
mõtsaveere’ mõroda.
Sääl ma jo jõiõ poolingit,
poolingit, pikerit,
jõiõ toobi, jõiõ topsi,
jõiõ kanni, jõiõ katsi,
johtu ülijoobõnus,
nõrga mõtõtõ nõalõ.
Panni pää kivi pääle,
kaala katõ kannu pääle.
Tulli varas varikost,
kuri miis kuusikost,
varast’ mu hää hobõsõ,
pilingidse piidsakõsõ,
ja valingidsõ väädsekese,
saaridsõ sadulakõsõ.
Lätsi ma kodo ikkõ’õh,
ikkõ’õh ja nuttõ’õh.
Kiä mul küündü küsümähe,
kiä nõssi nõudõmaie?
Imä küündü küsümä,
esä nõssi nõudõmaie:
“Mis sa ikõt, poigovani?”
Mis ma ikõ-i, esekene,
mis ma ikõ-i, imäkene –
varas tull’e varikost,
kuri miis’ kuusikost,
varast’ mu hüä hobõsõ,
pilingidse piidsakõsõ,
valingidsõ väädsekese,
ja saaridsõ sadulakõsõ.
“Ärä’ ikku’, poigovani!
Mul omma’ sulluh suurõ’ ruuna’,
tallih täko’ tasadsõ’.
Olõ-i sälgä istjat,
olõ-i säläh sõõdijat.”
Viis: RKM II 65, 586 (58) < Põlva khk, Mooste v < S. Porosson < Alice Porosson, 60 a (1957).
Tekst: H, Põlva 1, 27/9 (9) < Põlva khk – Joosep Hurt, Johan Hurt, Eeva Hurt (1865-1875).