15. MUL OM VELI VERIPINI (Plv) (härjad murtud)

Põlva

Härä’ murrõdu’

MUL OM VELI VERIPINI,
aiõ külmäl kündemähe,
kalõlatra kandõmahe,
hallal maada harimahe.
Härä’ ette härmätedü’,
piitsk oll’ peio külmänü’.
Teie tulõ toomistuhe,
sau läts’ saarõ veere ala.
Lätsi kässi peesütämä,
jalakundsõ kostutama.
Tulli susi soomikost,
lag’akäppä laasikost,
seie neo’ härä’ mõlõmba’,
kats ütekarvalist,
kolm kullasta mõlõmba’.
Mina kodo joostõh joosi,
joostõh joosi, jalol käve.
Kiä küündü küsümä,
kiä nõssi nõudõma?
Imä küündü küsümä,
Imä nõssi nõudõma:
“Mis sa ikõt, pojakõnõ?”
”Mul om veli veripini,
aiõ külmäl kündemähe,
kalõl atra kandõma,
hallal maada harima.
Härä’ ette härmätedü’,
piitsk oll’ peio külmänü’.
Teie tulõ toomistuhe,
sau läts’ saarõ veere ala.
Lätsi kässi peesütämä,
jalakundsõ kostutama.
Tulli susi soomikost,
lag’akäppä laasikost,
seie neo’ härä’ mõlõmba’,
kats ütekarvalist,
kolm kullast mõlõmba’.”
”Ärä’ ikku’, pojakõnõ!
Kui Pool’o poja’ tege,
Kares-lehem kanma saa,
sis saava’ härä’ mõlõmba’,
kats ütekarvalist,
kolm kullasta mõlõmba’.”

Viis: SKS, Hermann 6 (8) < Põlva khk – M. Hermann (1895-1896).
Tekst: H, Põlva 1, 155/7 (82) < Põlva khk – Joosep Hurt (1865-1875).

Sildid ,
Postitatud Jutulidsõq lauluq