Räpinä
Imelik laulik. Neiu hääl heledam
LÜÜ IKS PILLE, LÜÜ IKS SA PILLE, PEEN´O’ HUULÕ’,
lüü iks kannõld, lüü iks sa kannõld, kassikäppä!
Kabu’ kaessõ’, kabu’ jos kaessõ’ karatõlla’!
Kiä inämb, kiä inämb saasõ olotõlla’?
Näio inämb, näio iks jos inämb ilotõlli,
kabu inämb, kabu iks jos inämb karatõlli.
Lüü iks sõs laulu, lüü iks sõs laulu, laalulindu,
tõsta’ häältä, tõsta’ no ka häältä, hõpõnokka!
Kelle hääli, kelle taa no hääli helehempi,
kelle kumo, kelle taa no kumo kumõhõmpi?
Näio hääli, näiol iks taa hääli helehempi,
kuldapärgä, kulda-taa-no pärgä kumõhõmpi.
Läts´ tä laaldõh, läts´ tä no laaldõh läbi laanõ,
kul´atõlõh, kul´atõlõh lätsi üle kulo.
Petäi ütel´, petäi taa no ütel´: pille lüvväs!
Katai ütel´, katai taa no ütel´: kannõld lüvväs!
Lüü-i pille, kiäke lüü-i pille, pedäjäkene;
lüü-i kannõld, kiäke ei lüü’ kannõld, kadajakõnõ!
Sii om helle, sii om jo helle näio helü,
sii om kummõ, sii om jo kummõ näio kumo.
Naksi näio, naksi sõs jo näio nal´atama,
lahkõl meelel, lahkõl jos meelel laulu lüümä,
lepälindu, lepä-jos-lindu leelotama.
Külä käräs, külä sõs kõik käräs, maa kõik müräs,
laan´ kõik laalust, laan´ kõik jo laalust väega heläs.
Viis: EÜS I 201 (57) < Räpina khk, Veriora v – A. Sibul < Räpina kooliõpetaja J. Poolakessi noodist (1904) = identne EÜS VIII 183 (118) < Räpina khk ja v, Rõsna (Roosna) k – A. Sibul < kooliõpetaja J. Poolakese poolt üles kirjutatud (1912<1903/5). (URMAS KALLA MÄRKUS: tõenäoliselt pärinevad mõlemad ümberkirjutused Viido Kiudoski näitemängu raamatust)
Tekst: H III 11, 764/6 (8) < Räpina khk, Võõpsu – J. Edur (kooliõpetaja) (1890) & EÜS I 210 (2) < Räpina khk ja v, Orava k – A. Sibul < J. Polakess ( Räpina valla kooliõpetaja J. Poolakese noodist) (-1906).