Räpinä
Leelo linnast toodud
NÄIOKÕSÕ’, NOORÕKÕSÕ’,
noorõkõsõ’, nõrgakõsõ’,
kuulgõ’ iks umma leelokõist.
Leelo iks keelestä kerge,
leelo meelestä par´õmbi.
Näiokõsõ’, noorõkõsõ’,
olõ-i meil leelo maasta löütö,
maasta löütö, puusta tettö.
Leelo om iks liinast löütö,
liinast löütö, sõast saadu –
sõameeste sõrmõluist,
kaabameeste kaalaluist,
külämeeste küleluist,
uma vele olaluist,
külävele küleluist,
kaabavele kaalaluist,
ristivele rinnaluist.
Leelo om siiä’ liinast tuudu,
toomah olli tuhat hobõst,
saamah sada ratsokõist.
Ega iks jõvva’ tuhat tuvva’,
tuhat tuvva’, sada saia’.
Näiokõnõ, noorõkõnõ,
pand´e iks ette esä ruuna,
vele virga vemberehe,
tuu tõi iks mäkke mängeh,
kallaspuuldõ karõldõh.
Viis: ERv 16 (114) < Räpina khk – A. A. Borenius-Lähteenkorva (1877).
Tekst: H, Jagomann, 24/5 (11) < Räpina khk, Kõnnu k – J. Jagomann < Okse Tanilovitš, 52 a (1877).