Rõugõ
Sulasõlõ
LÄHÄ EI MA MÖLDERILE,
mölderil om kivi mürrin,
lähä ei ma kangõrilõ,
kangõril om kerä kollin,
ei ma lähä’ perrepojalõ,
perrepoiga pessi naista,
ei ma lähä’ talupojalõ,
talupoiga tapi naista –
pess´ tä naasõ pehmes,
haut´ tä naasõ haigõs.
Naanõ põssi põimuao,
naanõ haud´ kõik´ hainaao.
Ma iks lähä sulasõllõ:
sulanõ künd suuviiri,
palgapoiss´ künd paiujuuri.
Seo tuu neiul suurõ sõlõ,
pääle hiit helmekõrra
nii ku vihma vikakaari.
Ma’ iks lähä Haanihe,
Haani niidü’ ninnikädse’,
Haani maa’ maranadsõ’,
kun ei kulu’ kuldakängä’
ega hämmü’ hää’ jala’,
nessü’ neiu niidisuka’!
Viis: EÜS 15 (31) < Rõuge khk – J. Gutves (1909).
Tekst: E 41007 < Rõuge – L. Purk < Tooma Marina (1901).
Viisi orig üleskirjutus:
