Harglõ
Kubbijaist. Kuri kubjas
MEIL OMMA’ KURJA’ KUBIJA’,
ime(n)danliku [ime-tan-liku’?] isände’,
kiä pand valla vardadõ,
teopoisi’ teibadõ.
Ei olõ’ kulda kubijat,
man marja saisijat.
Meil om kurat´ kubijan,
varas vallapäälikun.
Esi’ saisti saibadõ,
tahtsõ üles taivadõ,
peräst sai põhipõrgudõ,
põhipõrgu peräle.
Viis: EÜS IV 232 (309) < Hargla khk – J. Kalkun.
Tekst: H III 22, 201/2 (3) < Hargla khk – P. Kiima (1894).
Viisi orig üleskirjutus:
