Rõugõ
Kuri kubjas vereimeja. Jummal sundku… Endine elu parem
JUMMAL´ SUND´KU’ SUURÕ’ HERRÄ’,
palutagu’ paksu’ herrä’,
kiä pand´ kur´a kubija,
varga valla valitsõjas.
Egä riide riisutas,
egä puul´pä postitas,
sõlõ’ rinnast riisutas,
helme’ kaalast kakutas.
Joba tulõ tulõpirand,
pia vöörüs verevalang –
tulõ tulda lüvve’en,
kibõnida keerutõllõn,
tuli pilgus piidsa otsan,
veri vöörüs väidse otsan.
Liha lipsõs lõõguti,
veri toobin mõõdõti.
Oh mu elu, elukõist,
oh mu põlvõ, põlvõkõist,
mia ma elli esä kotun,
kasvi esä kaldõ’õlla.
Imä minnu kullas kutsõ,
esä hõõgas´ hõbõhõssa.
lõiksi leibä, es nuu’ lõpõ’,
kaksi kalla, es nuu’ kahanõ’.
Imä ütel´ hiire pääle’,
esä kaav´as´ kassõ pääle’.
Tuu mu ütsik hiirekene,
katõ jalaga’ kassikõnõ.
Viis: RKM III 3, 130 (188) < Rõuge khk, Nursi v, Järepalu k – I.-L. Leesmaa < Charlotte Tammemägi (sünd Kõrgepalus, Rõuge khk), 75 a.
Tekst: H III 30, 866/7 < Rõuge khk – Fr. Rood (1903).
Viisi orig üleskirjutus:
