Karula/Urvastõ
Palve sakstele. Kättemaks. Mõisast varastamas
OI MI ILLUST HERRÄKEIST, oi-jandali,
oi mi puhast provvakõist!
Tulõ’ ussõ tooli pääle,
kae’, kuis valda vaavatas,
perisvalda piinatas!
Siin iks kõnd´va’ kõomalga’,
siin iks liikva’ lepätüme’,
purus lüüdi hamõ’ linanõ,
purus peenü pallapuul´.
Mine’ iks muialõ mõisilõ,
konnõs peetäs peenü hamõ’,
peetäs peenü pallapuul´,
kon ei kõnni’ kõomalga’,
ei liigu’ lepätüme’!
Panni ma härra härgidis,
kubja adra kunnõrpuus,
mina taga tapijas.
Kissi katski kannunurmõ’,
üles kissi liia’ nurmõ’,
üles kissi suurõ’ söödü’,
suurõ’ söödü’, laja’ langa’.
Lätsi ma, till´ukõ, teolõ,
väiku, herrä vällä pääle.
Sai ma rüäunigu manu’,
naksi kotti toppima.
Joba nägi rehepapp´,
joba kuuld´ kubijas.
Kinni’ minnu võeti,
mõisa poolõ veeti.
Mats´ ma adrapoisikõnõ,
ei tii’ liiga kellelegi,
üliliiga ütelegi.
Oi mu illus herräkene,
kuldakruuni provvakõnõ,
kae’, kuis valda vaav´atas,
perisvalda piinatas
panni ma härrä härgidis,
kubija adra kunnõrpuis,
mis mass maahobõnõ
saksa sõnnõ siän!
Viis: EÜS IX 1291 (68) < Karula khk, Vana-Antsla v – A. O. Väisänen, A. Nirk, R. Tamm < Mari Saalup, 52 a (1912/13).
Tekst: H II 36, 302 (40) < Urvaste, Karula – Gustav Seen < Jakob Kollin, 76 a (< Vana-Antsla) (1893).
Viisi orig üleskirjutus:
