Rõugõ
Vaeslaste laul
*
E. Hummal: Too om väga pikk laul toot läts’ hulga aigu laulda, too om uma too om üits’ vaeslaste laul. Vaesest latsest. Too om sääne seto setorahva viie ja joro om too laul sääne.
ISTÕ MAHA’, ISTÕ MAHA’ IKKÕMAIÕ,
moro pääle, moro pääle murõtsõma.
Kes sis mullõ, kes sis mullõ, kes sis mullõ rüppü linnas´?
Tsirk sis mullõ, tsirk sis mullõ, tsirk sis mullõ rüppü linnas’.
Sinisiiba, sinisiiba, sinisiiba tsirgukõnõ.
vahajalga, vahajalga, vahajalga varbõlanõ.
Nõvvatõli, nõvvatõli, nõvvatõli, küsüteli:
„Mis sa’ ikõt, mis sa’ ikõt, mis sa’ ikõt tüterina?
Kas sa’ ikõt, kas sa’ ikõt, kas sa’ ikõt iloehtiid?
Vai sa’ rõhkat, vai sa’ rõhkat, vai sa’ rõhkat rõõmurõiviid?“
„Ma’ ei ikõ’, ma’ ei ikõ’, ma’ ei ikõ’ iloehtiid,
ma’ ei rõhka’, ma’ ei rõhka’, ma’ ei rõhka’ rõõmurõiviid.
Ma’ iks ikõ, ma’ iks ikõ, ma’ iks ikõ umma immä,
umma kallist, umma kallist, umma kallist kasvatajat,
kes mu varra, kes mu varra, kes mu varra vaesõs jätt´,
inneaigu, inneaigu, inneaigu armõtus.
Maha’ jäie, maha’ jäie, maha’ jäie mar´asuuru,
kualäve, kualäve, kualäve korgulidsõs,
aidaläve, aidaläve, aidaläve arvulidsõs,
kui es mõista’, kui es mõista’, kui es mõista’ putro puhku’,
pudro pohe, pudro pohe, pudro pohe, puhu’ vali,
taari jõiõ, taari jõiõ, kaala kaldsi.
Pini’ puust mul, pini’ puust mul, pini’ puust mul pudro laki’,
kassi’ kaalast, kassi’ kaalast taari jõiõ’.“
A. Kõrb : Kust see laul kuuldud on?
E. Hummal: Tule ütelde, ku ma vast nii korgõkõnõ sis mu ema laul.
Viis ja tekst: RKM, Mgn, II 2927 (10) < Rõuge – A. Korb, I. Rettau < Ella Hummal, 83 a (1977). Lit. E. Tampere (1984).